23. aprill 2013

Vöökirjalised pühapäevasokid.

Üks ammuvalminud koolitöö, mis pildile ei tahtnud tulla. 

Pidime kuduma Kihnu-stiilis sokid, kus ülaääres oleks kinda- või vöökiri. Valisin oma sokkidele Keila kihelkonna vöökirja. Väikese muudatusena lisasin kirjaosa keskele kitsa sinise triibu. 

Külgedel jooksvad viklid „kopeerisin“ ühtedelt vanematelt Kihnukatelt, kuid ilusaid viklimustreid leiab ka Ann Ojaste koostatud tlu-materjalidest. Kindlasti proovin sealt mõnda kunagi ka ise. 

Aga oma soki viklitega olen ka väga rahul – seda enam, et alguses kudusin kannani nii, et viklid jooksid vaid väljaspool. Siis panin töö mitmeks nädalaks kõrvale. Mõtlesin ja kaalusin ja jõudsin järeldusele, et päkasirutus tuleb ikkagi ilusam kui viklid jooksevad soki mõlemal küljel.



Lõngad: Raasiku villane, 8/2 (rohelise värvisin kukeharjadega, muud värvilised aga tavaliste villavärvidega).
Vardad nr 1,5 – hetkel loodan küll, et need jäävad mu viimasteks nii peenikeste varrastega kootud sokkideks. Edaspidi eelistaksin kududa vähemalt 1,75-varrastega.
Silmi ringil: alustades 92, vöökirjal 97, enne kanda 88...



Avastasin, et viimased 20 aastat olen ma olnud järjepidevalt kas rase või kantseldanud vähemalt ühte eelkooliealist last. Vahva, kas pole! Üksjagu magamata öid, õhtujutte, porisevaid äratamisi-ärkamisi, jonnimisi, haigusi ja muhke, lastevanemate koosolekuid ja arenguvestlusi, toredaid kontserte, virnade viisi lauamänge ja kaardipakke, rõõmustamisi ja loobumisi ning igapäevast mõtlemist, mida õhtusöögiks teha. Loetelu ei ole lõplik. No näiteks pidevat koristamist ei tasu mainidagi. Ja triikimisest olen ma pea-aegu loobunud...



Tavaliselt ma nii valgeid sokke sellisteks igapäeva-toiminguteks jalga ei tõmba. Aga näiteks pühapäeva õhtul, pärast sauna, kui toad oleksid ideaalselt puhtad (ja koerakarvakestki poleks näha), siis tõmbaksin need jalga küll.


Sobivad ju flamencotantsu kingadega ka hästi!

16. aprill 2013

Triibusokid.

Et uued oskused ei ununeks.

"Leia oma triiburütm!", ütles meie sokiõpetaja Anu. Eks ma seda õiget rütmi ikka otsin. Suure mustriga sokid ei tule hästi jalga, aga selline triipude ja väikeste täpiridade vaheldumine tagab soki venivuse. Mulle meeldib! Lõbusam kududa ka, kui lihtsat ühevärvilist.

Kuna mul on kodus kastitäis spets sokilõnga, siis tuli vahelduseks just nende varusid vähendada. Kudusin sellised lihtsad meeste sokid.



Ja nende sokkide puhul olin veidi laisk, ega viinud reavahetust talla alla, vaid jätsin soki siseküljele. Mind ei häiri. Arvan, et kandjat ka mitte.

Lõngad: Novita Nalle aloe vera (75% villa, 25% polüamiidi, 100g/260m)
Kaal: 133 g
Vardad nr 2. Vardal 18 silmust.


2. aprill 2013

Paar pakutrükis t-särki.

Tiina teeb oma stuudios vahvaid tekstiilitrüki kursuseid. Pean mainima, et ma ei olnud varem tektiilitrükiga kokku puutunud ning seetõttu vajab kogu see teema minu sees veel veidi seedimist. Aga olen aru saanud, et värvide-kangaste-pakkude-templitega mökerdamine on kaunis huvitav ning võimalused laiad. Lisaks on hea see, et seesugune "näputöö" ei võta meeletult palju aega. Lase ainult fantaasial lennata...

Viimased korrad tegime pakutrükki. Näitan paari "pakutatud" suvemaikat ja tööproovi. Tegelikult sai neid tööproove tehtud suur hunnik - kes teab, mis neist kõigist kunagi saama peab...



Valge maika ja tööproovide puhul kasutasin stuudiost pärit pakkusid-vammi. Sinepikollase maika tembeldasin aga oma laste puuklotsiga.


Ja mis mulle väga meeldib - tekstiilitrükki on mõnus tikkimisega kombineerida. Aga ehk saan sellest kunagi edaspidi kirjutada...