Kui aprilli keskel tuli ootamatult lumi maha ja maa läks valgeks, siis meenus mulle, et juba jaanuaris sai pildile püütud must sviiter nimega City Lights. Idee sellise kudumi valmistamiseks sain palju aastaid tagasi lõngade tõttu: musta lõnga soetasin enam ligi 15 aastat tagasi peenekoeliste kirikinnaste jaoks, aga kogemuse ja teadmiste kasvades sain aru, et see lõng ei ole kinnaste kudumiseks kõige õigem.
Nii jäigi lõng pikalt ootama kuni ta kõrvale ilmus väga kirju intensiivsete toonidega üksik 50-grammine sama peenike Kanadast pärit Koigu lõng. Need kaks lõnga, süsimust ja kirjumirju, tundusid imehästi kokku sobivat... aga kuidas? mis mustriga? No eks selgus tuli õhtuste jalutuskäikude ja kaunite linnatulede peegeldustega. Ja kui suve lõpus jalutasime hilisõhtul abikaasaga mööda Tallinna uut Reidi tee promenaadi, siis see vaade andiski viimase lükke. Mitu päeva nuputasin, otsisin öiseid linnavaateid (Tallinna omi ikka) ja joonistasin kavandeid. Talve alguseks oli kampsun valmis.
Sviitri sisse läks vaid 200 grammi lõnga: musta kulus 190 grammi (Alize Cashmira Fine, 100% villa, 100g/450m) ning kirjut 10 grammi (Koigu KPPPM, 100% meriinovilla, 50g/160m).
Vardad olid numbriga 3 mm.
Linnatuled kavandasin vaid rinnale. Seljale jäävad tähed (või ilutulestik).
Kampsun on kootud ülevalt alla, ilma õmblusteta, raglaanlõikelisena.
Lisan siia mustriskeemi linnapanoraamist. See on laiem, kui tegelikult oma kampsunil kasutasin, sest skeemi joonistamisel ei teadnud ma veel täpset silmuste arvu, mida kasutada saan. Kuna minu kampsun on kootud ülevalt alla, siis on Tallinn pööratud pea peale.
Kaunist maikuud!
