Tütre triibik punase, musta ja valgega.

Tütar soovis endale triibulist kampsunit. Ja mina tahtsin kududa trapetsikujulise lõikega turja, st õlajooned on langenud diagonaalselt seljale. Ma ei ole seda konstruktsiooni kunagi varem proovinud, kuigi kõik tundub väga lihtne. 

Seda konstruktsiooni saab kududa nii alt üles kui ülevalt alla. Olen nüüd mõlemat moodi proovinud ja mulle tundus triipude puhul lihtsam alt ülesse süsteem, sest siis ei pea nii palju ette mõtlema ja arvutama, et hiljem satuksid nii esi- kui tahapoole kõrvuti sama värvi triibud. Alt üles ringselt kududes ongi ju triibud tervel ringil ühesugused ning hiljem üleval õlgasid ühendades pole ju vahet, mis värvid seal kohtuvad - peamine, et pikkus tuleks õige. 

Ülevalt alla kududes peab aga täpselt ette arvestama, millise värviga kaenlaalusesse ühenduskohta jõuda ja vastavalt sellele tuleb juba ülevalt alustada. Sama keeruline on koekirjadega. Muidugi, kui tegemist on kitsaste triipudega või hoopiski ühevärvilise parempidises koes kudumiga, pole siin midagi arvutada ning ülevalt alla kududa on puhas lust.

Lisan siia nimekirja mõnedest juhenditest, kus on kasutatud trapetsikujulist turja. Kõik need on veidike erinevad - mõni on laugema, teine järsema joonega. Mina pole kahjuks ühtegi rida-realt läbi proovinud, aga pigem eelistan sellised konstruktioone, kus seljapealne kahandus (või kasvatus, kui kootakse ülevalt alla) ei oleks liiga kiire. Mulle tundus, et üle rea kahandamisel jäi kahanduskoht üsna pingule ja ei mõjunud loomulikult.

Sviitrite õpetused:

PetiteKnit, Olga Sweater

My Favourite Things, Sweater No. 18

Contour Knit, Portrane Sweater

Natalie Pelykh, Vinca Sweater

Ozetta /Hailey Smedley, Miles Tee

Garnstudio, Blushing Rainbow (tasuta juhend)

Garnstudio, Nautical Nights Top (tasuta juhend)

On ka kardigane:

PetiteKnit, Eva Cardigan

Esti Juango, Antanilla (tasuta juhend)

Pean mainima, et juba jõudsin endale ka ühe triibulise kardigani kududa.

Valge ja musta lõnga ostsin rohkem kui kümme aastat tagasi hoopis kinnaste tarbeks. Kindaid ma neist lõpuks ei kudunudki, sest lõng ei tundunud käe all piisavalt "maavillane" ja head lambavillast lõnga hakkas ka müügile tulema (kujutate ette, et 12-15 aastat tagasi oli aeg, kus poes oli eheda villase lõnga defitsiit!). Kampsuni jaoks on lõng muidugi üsna peenike ning mul läks kudumisega palju aega, aga see-eest sai tütar endale mõnusa õhukese kudumi. 

Lõng: Alize Cashmira Fine (100% villa, 100g/450m). Musta kulus umbes 150 grammi ja valget 60 grammi.

Punane lõng oli Regia Premium Cashmere 4-ply (65% villa, 26% polüamiidi, 10% kašmiiri; 100g/400m), mida kulus veidi üle ühe tokki, u 110 grammi.

XS-suurust kandva tütarlapse oversize kampsun kaalub vaid 320 grammi.

Vardad olid numbriga 3 mm.

Esiosa ja tagaosa ühendus ei ole õlajoonel, vaid jääb rohkem selja poole moodustades turjale trapetsi. Mulle endale väga meeldibki just see, kuidas need triibud ühenduskohas kohtuvad. 

Mina kudusin alt ülesse. Kahandasin alguses igal neljandal real ning hiljem (viimasel kolmandikul) igal teisel real.

Instagrammis @annelikudugurmee 

Facebookis @kudugurmee

Kohtumisteni!

Valge võrk.

Ka seekord näitan midagi, mis valmis kellegi teise soovil. 

Nimelt palus tütar juba varakevadel, et heegeldaksin talle võrksärgi. Sellise väga pikkade varrukate ja puusani ulatuva sirgelõikelise sviitri moodi asjandusega tahtis ta käia suvel rannas (tagantjärgi võin mainida, et randa me polegi sel suvel jõudnud). Siiski hakkas ta oma uue võrksärgiga käima juba kevadel, nii et praeguseks hetkeks on sellega läbitud tuhandeid kilomeetreid ja mitmeid seiklusi :) Tuli välja, et seda sobib tõmmata nii kleidi kui ka pükste peale ning kanda nii teatris kui ka suvelaagris. Moevärk, pole midagi imestada.

Lõng Schachenmayr Portolino (50g/215m; 53% puuvilla, 33% viskoosi, 14% lina), mida kulus veidi üle 5 toki ehk 260 grammi.

Heegelnõel oli numbriga 2,5 mm.

Instagrammis @annelikudugurmee 

Facebookis @kudugurmee

Tagasihoidlikud täpilised.

Kudusin tütrele sõrmikud. Olen talle varem teinud mõned käpikud, aga tundus, et nende kandmise aeg on möödas: neiu kannab pigem sõrmikuid või üldse mitte midagi. Mulle muidugi see viimane variant üldse ei meeldi ja seepärast sai mõned sõrmikud talle juba poest soetatud. Aga nende poe omadega on nii nagu on: otsad purunevad juba mõne kandmise järel ja koostis on neil ka enamasti sünteetilise poole kaldu. 

Kuna plika on veel kiires kasvueas ja küllap ka labakäsi kasvab, siis kahtlustan, et aasta või paari pärast on need sõrmikud juba väikesed. Seega liiga põnevaid mustreid kuduma ei hakanud. Ta ise ka ei tahtnud... Aga päris ühevärvilisi on nii igav kududa. Täpid jällegi on ju toredad. Ja kahevärvilised topelt-täpid on eriti vahvad, eks.

Sinakashalli lõnga olin juba ammu värvinud. Tegelikult oli see veidi untsuläinud värvimine, sest mingil põhjusel jäi värv lõngale ebaühtlaselt. Aga nendele täpikinnastele sobib see just hästi - muudabki pinna elavamaks.

Lõngad lambavillased. 

Silmuseid ringis 17 x 4. Vardad olid numbriga 1,5 mm.

Head uut aastat!

Kõigile kudujatele soovin toredat uut kuduaastat! 

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee

Väike triibuline topp.

Mu endale kootud kampsunist jäi üsna palju lõnga järgi. Ja kuna meie piiga soovis endale suvist nabasärki, siis kudusin nendest jääkidest sinise-kollase triibulise särgikese. Alla ja seljale tegin jälle kahevärvilised soonikud - see on parajalt tugev ja toetav. Traksid said aga palmikulised.

Selg tuli eriti vahva. Siin lähtusin noorte sportpesu lõikest. 

Fotod meenutavad, et särk sai valmis juba roniva hortensia õitsemise ajal - juunikuus. Kuna suvi oli mõnusalt soe, sai tütar toppi piisavalt kanda ja õlgadele rohkem päikestki. Aga no tegelikult ongi tal nii valge nahk ja kui ka veidike päikest saab, siis pigem läheb punaseks ja nädala pärast on uuesti lumivalgeke :) Täiesti erinev minust.

Mulle meeldib, et kudum nii hästi hoiab ega rulli äärtelt. Nii ei pidanud käeavade ümber isegi soonikuid vms kuduma. 

Lõng: Wooly Cotton (Performance), 57 % puuvilla, 43 % meriinot (50g/140m), mida kulus kokku veidi üle 80 grammi.

Vardad olid numbriga 3 mm.

Mul jäi ikkagi seda lõnga umbes 40 grammi järgi. Nii et, kui topp piigale väikeseks jääb, siis harutan selle üles ja koon uue ja suurema (no kui nabasärgid veel popid peaksid olema). Lõng tundub selleks piisavalt kvaliteetne olevat.

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee

Valged peapaelad.

Peapaela ei pea ju kuduma risti peaga - võib kududa ka nii nagu mütsi, et alustad soonikust ja lähed sealt mööda pead muudkui edasi.

Ma kudusin need peapaelad tegelikult juba üle-eelmisel talvel, aga esimese talve lõppedes juhtus nii, et soe kevad tuli nii ruttu, et peapaela kandmiseks sobivat aega ei olnudki. Ja siis järgmise talve eel ja järel olid need valged peapaelad mul juba ununenud, nii et hetkel ma isegi ei mäleta, kuidas need ilmad tookord olid... Aga tundub, et peapaelu polnud jälle vaja 😃 No tänavu on isegi talv selline, et enamus aja olekski vist paelast piisanud... või siiski mitte, sest vihma sadas liiga tihti... Igatahes, siin need peapaelad on. 

Väiksema (tütre) paela üks soonik on tehtud pisut valgema lõngega ja näed, fotol hakkab see kohe silma, kuigi muidu nagu ei eristanudki...

Mõlemad peapaelad on tehtud mütsijuhendi järgi, mille leiad siit. Tütre paelal katsetasin natuke teisest kohast alustamist, aga suurem on täpselt mütsiga sarnane. Koo lihtsalt mütsi juhendi järgi nii kaua, kuni paelal on pea-aegu õige laius käes, ning siis tee lõpetuseks veel umbes 2 cm laiune soonik. Selle ülemise sooniku tegin mina poole numbri võrra peenemate varrastega kui alumise sooniku - nii püsib peapael paremini peas.

Ühe peapaela jaoks kulub umbes 60 grammi lõnga (sellist, kus 50 grammises lõngatokis on umbes 70-90 meetrit lõnga). Kitsama ja ilma nuppudeta peapaela saab ka 50 grammist.

Jälgi mind ka Instagrammis: @annelikudugurmee

Lillesakilised sokid.

Eelmised tütrele kootud sokid hakkavad väikeseks jääma. Lubasin talle lähenevaks talveks uued teha. Vanadest sokkidest oli järgi jäänud natuke neoontoonides lõnga. Mõtlesin need uutes sokkides ära kasutada. Kõrvale (või õigemini põhjaks) võtsin süsimusta sokilõnga. 

Uurisin lapselt, missuguseid sokke ta tahaks. Tema arvas, et sakilisi... Hm! Sakilisi!? Ma tegelikult olen kunagi kudunud ka sakilise pitsikirjaga sokke, aga seekord olid mu sokilõngad nii peenikesed, et ma eelistasin säärtele teha soojema kahevärvilise mustri, mitte pitsilise koekirja (seda enam, et musta värviga on üsna tüütu pitsi kududa). Niisiis kujundasin sokisäärele sakilise kirjamustri, millest kujunesid varred ja lehed väikestele kellukeste moodi lilleõitele.

Must lõng: HjerteGarn, Sock 4 (50g/210m; 75% villa, 25% nailoni), mida kulus umbes 1 tokk. Värvilisi lõngasid kulus alla 20 grammi.

Vardad olid numbriga 1,75 mm. 

Säärel oli 75 silmust ringil. Mustri leiad allpoolt.

Varbaotsad tegin triibuliseks, sest enne lõppu hakkas tunduma, et mustast lõngast jääb napilt puudu. No tegelikult ei oleks ikkagi jäänud, aga nii on ka ju tore :)

Üks veerg lillesakke mahutab 8 silmust. Tütre sokkidele mahtus 9 veergu ehk 9 mustrikordust. Kui sul on jämedam lõng, tee vastavalt ka vähem veerge. Näiteks kui sa tavaliselt võtad vardale 16 silmust (ehk ringile 64 silmust), siis mahub sinu sokile 8 veergu :)

Tee vars nii pikaks, kui ise soovid. Nende sokkide mustriosa on 11 cm pikk, sh lehed 9,5 cm.

Pildid tegime 2. advendil. Lund ei olnud. Tütar tõmbas suure venna plätud sokkide otsa :)

Jälgi mind ka Instagrammis: @annelikudugurmee