26. september 2020

Soonikkleit.

 

See on natuke nagu nööbi külge mantli õmblemise jutt.. Aga mul jäi sellest lainelisest suvetopist üle paras ports sini-sinist puuvillast lõnga. Ühtegi head ideed selle kasutamiseks ei tulnud. Suvel aga märkasin ühe moeblogi lehel triibulisi trikookleite - selliseid allapoole põlve ulatuvaid mugavaid kleite, mida saab kanda nii palja sääre kui ka retuuside või teksadega. Mõtlesin, et miks mitte kududa selline endale ise. 

Jah, just ise ja soonikkoes, sest ma ju EI ARMASTA SOONIKUT KUDUDA!! See on ju selline aeglane ja üksluine kudumine... Mõnikord takerdub sooniku taha uue sokipaari alustamine. Teinekord venib kampsuni lõpetamine just seetõttu, et jäänud on teha veel soonikkaelus või varrukaotsad... Vahest valin aga sooniku asemele mõne huvitavama koe. Seekord aga pidin ületama oma mugavustsooni ning soonikus kuduma terve kleidi!! 🙂 

No enamus lõnga tuli küll nüüd juurde hankida, sest 100 grammist ei saa isegi varrukaid...





Lõngad: Kõige rohkem läks siia beeži puuvillast lõnga Drops Muskat (50g/100m), mida kulus koguni 10 tokki ehk 500 grammi. Lisaks kasutasin ära ühest varasemast tööst üle jäänud valget viskoosi-puuvilla segust lõnga Drops Belle (53% puuvilla, 33% viskoosi ja 14% lina; 50g/120m) ning eelnimetatud sinist puuvillast lõnga, mille täpne päritolu ja jämedus on lahtine. Igal juhul klappisid need kolm erinevat lõnga hästi kokku.

Kleit kaalub kokku 700 grammi.

Vardad olid põhiosas numbriga 4,5 mm. Äärtele (u 5 cm laiuste) soonikute kudumisel kasutasin vardaid numbriga 3 ja 3,5 mm. 

Kleidi kudumist alustasin ülevalt. Kudusin ühes tükis ringselt. Seljale arvestasin alustades 43 silmust, ette 52 silmust ning mõlemale õlale 10 silmust. Kokku seega 115 silmust.

Tasku tegin seda värvi jääkidest, mida veel järgi oli jäänud. Nagu näha, siis beeži tooni nappis :)


Lõpuks on mul üks kleit, mida sobib hästi kanda ka laiemate pükstega.


Keraamiline kaelaehe on soetatud Astangu kooli (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse) õpilastelt.


Eelmisel nädalavahetusel käis Tallinnas Pärnu mnt all, jalakäijate tunnelis vilgas tegevus: sealsed grafiti-seinad said uue ilme. 


Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 
ja Facebookis @kudugurmee

9. september 2020

Suvest sügisesse kudum.


Panin kudumi selga ja jalutasin Lätis ringi. 


Kuigi olin veidi muretsenud, et sellised soonik-äärega poolvarrukad võivad ehk pikemal kandmisel küünarnuki kandis häirima hakata, siis tegelikult oli kõik väga mugav. Nii varrukas kui ka soonik on piisavalt avar. 

Kogu info lõnga ja kudumi kohta leiab siit.


Need pildid tegime Valmieras, Gauja jõe ääres, kus asub pisike ja madal, aga moodne (mitmeid auhindu saanud) vaateplatvorm. Otsi infot näiteks siit


Jõgi on siin lihtne ja rahulik, liivakaldad on kohati üsna rohtu või võssa kasvanud. 


Platvormile pääseb läbi suure pargi.


Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 
ja Facebookis @kudugurmee

3. september 2020

Träpsuline roheline


Kui ma siin mitme eelmise kudumi puhul olen olnud üsna kahtlev, et kas sviitri pikkus või laius on ikka õige ning kui pikk peaks olema topi varrukas, siis seekord teadsin ma täpselt, et tahan üsna laia toppi. See tähendas, et lai pidi olema nii kehaosa kui ka toredad, veidi puhvis varrukad. Topi ja eelkõige varrukate pikkust dikteeris aga olemasoleva lõnga kogus (mul oli seda vaid 6 tokki). Nii kudusingi seekord ülevalt alla ning pigem lühema topi, aga kui varrukateni jõudsin, siis need said täpselt nii pikaks, kui palju jagus lõnga. 


Lõng on 100 % puuvillane, sile ja üsna peenike. Need toredad värvilised träpsud on pisut paksemad ja õhulisemad kui lõng ise. Kududa oli hea, kudum jäi kerge ja õhuke. 

Lõng: Schachenmayr Catania Flammé (100% puuvill; 50g/120m), mida kulus 6 tokki ehk 300 grammi.
Vardad olid numbriga 3,5 mm (soonikus 3 mm).

Algul arvasin, et selle kirju lõnga puhul ei hakka mustreid kudumagi, aga katsetasin ja leidsin, et ümmarguse passe võib viklite ja aukudega teha küll. Pea-asi, et koekiri oleks pigem suur. Sobiva koekirja kujundasin ise. 


Kehaosast ei ole näha, aga selle lõnga koepind kisub veidi viltu. Eriti tugevalt oli seda märgata alumise sooniku puhul. Seepärast kudusin sooniku hoopis edasi-tagasi ning jätsin külgedele lõhikud.


Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 
ja Facebookis @kudugurmee


Muidugi tulevad topp-seljas-pildid varsti ka...