Suvel kudusin sellise kirju pulloveri. Esialgu oli mul oli üks suur pütt puuvilla ja meriinovilla segust lõnga, millesse oli kokku pandud rohelised ja sinised toonid. Kuna kartsin, et 450 grammist lõngast võib mu kudumi jaoks väheks jääda, ostsin lisaks ühe püti sama sorti valget lõnga. Kahjuks (või siiski õnneks) selgus hiljem, et sellise üsna kehakuju järgiva sviitri jaoks oleks jätkunud ka ühest pütist. No aga tänu valearvestusele sündis just selline täpiline kudum.
Kudumist alustasin ülemisest keerdsilmustega soonikust. Selle tegin valgega just seepärast, et kartsin, et kirjut lõnga jääb puudu. Niisamuti arvasin, et hiljem tuleb ka varrukaotsa ja allääre soonikud kududa valgega, aga nagu näha, siis seda polnudki vaja...
Ja ei saanud ju olla, et valgeks jäävad vaid soonikud (seda enam, et mul oli varutud tervelt 450 grammi valget lõnga) - niisiis sündis täpikeste ja triibukeste idee (selle mõtte varastasin muidugi oma tütrele kootud tuunikalt).
Aga muidu on see selline tavaline raglaanlõikega sviiter, mille turjal paar sentimeetrit lühendatud ridasid ning külgedel veidike kahandusi.
Lõng: Stenliyarn Tiramisu nr 847155 (lingilt näeb, kui ahvatlev näeb välja lõngapütt), mille koostises 60% puuvilla, 30% meriinovilla, 10% akrüüli (900m/450g). Lõngatootja soovitab kasutada vardaid numbriga 4,5 - 6 mm (või heegelnõela nr 4 mm). Mina kasutasin vardaid numbriga 3,5 mm, millega jäi kudum hea ühtlane, kuid parajalt pehme. Ausalt öelda ei kujuta ma ette, milline koepind tunduvalt jämedamate varrastega jääks...
Lõnga on üsna hea kududa, seda hoolimata sellest, et see koosneb paljudest peenikestest niidikestest, mis on ühiseks lõngaks saanud (õnneks) parajalt tugeva keeruga. Häiris hoopis see, et värviülemineku kohas oli alati üsna suur sõlm, mis tekkis sellest, et üleminekud ei ole värvitud ühele suurele tokile, vaid osad niidid on hiljem ühendatud.
Olen selle sviitriga juba päris palju käinud ja võin öelda, et see on oma omadustelt pigem puuvillase moodi. Meriinovill annab küll kudumile veidike sooja, aga muus osas on ikkagi selline puuvillane olemine - selga pannes tundub jahe, soonikud on jäigad, sõrmus haakub kergesti lõnga taha ja pingutab silmust, elastsust eriti ei ole. Ei, mitte et sviiter mulle ei meeldiks - meeldib küll, aga see on kindlalt pigem pisut jahedamaks suveks, kui külmaks sügiseks...
Pildid tegime Berliinis. Käisime seal perega sügisesel koolivaheajal.
Friedrichshaini linnaosas oli palju selliseid toredaid maalingutega maju. See on selline hipsterite piirkond (nagu meie Kalamaja), mis tõmbab ligi Berliini kolivaid tudengeid ja välismaalasi. Seal on palju pubisid ja baare, pisemaid poode, teiseringi poode...
Sellised täpikesed...
Mul on seda lõnga veel teiste värvidega. Üks sviiter kollase-oranžiga on ikka pooleli (ma ei suuda varrukate pikkust ära otsustada). Ja teine pütt on siniste toonidega. Arvan, et sellest tuleb kunagi suvine kardigan - proovin kududa jämedamate varrastega.