28. detsember 2020

Hea soe müts.

Aasta lõpuni on mõned päevad veel jäänud ning see on just paras aeg, et kududa endale või lapsele üks soe ärakeeratava soonikäärega müts. Mütsi on kindlasti vaja - seda enam, et suurem osa talve on ju ees. 

Selle lilla mütsi juhendi kirjutasin ajakirja Käsitöö detsembrinumbrisse (telli ajakiri näiteks siit). Mütsi kudumiseks vajad kokku 3 tokki Drops Nepal lõnga ja vardaid nr 4. 

Kaeluse kudusin jämedast lõngast Super Chunky, Rico (60% vill, 40% akrüül; 100g = 90m). Ripskoes kaelusele kulus 300 grammi lõnga.

Selline ilus, pakaselise ilmaga lumine päev oli käesoleva aasta alguses. Aga mõnikord läheb pildistamisel kõik nässu... või tuulde...

Ja hetk hiljem, kui astusin teisele poole võreseina, et mütsile jääks tore punane taust...

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 
ja Facebookis @kudugurmee

Head vana-aasta lõppu!

15. detsember 2020

Kaks paari loodusvärvilisi sokke.


Enamus jämedamat sorti taimede ja seentega värvitud villast lõnga on nüüd sokkideks kootud. Kaunid naturaalsetes loodustoonides sokid ootavad kandjaid. 

Need triipude ja täpikestega sokid sobivad jalale number 38.
Triibusokkide kudumisel kasutasin ära mitmeid väiksemaid lõngapallikesi. Nii ongi juhtunud, et mõned triibud on paremal ja vasemal sokid erinevat tooni - nii nagu moodsatel sokkidel olema peabki. Triibusokid  sobivad jalale nr 43. 

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 
ja Facebookis @kudugurmee

7. detsember 2020

Väike teksakott.

Mu teksakleiti kulus küll suur hulk teksapükse, aga väikeseid jupikesi, taskuid ja isegi pikki sääri jäi ikka veel järele. Kui tütrel oli juba mitmes kord mure, et kodust välja minnes pole paraja suurusega õlakotti, kuhu mahuksid rahakott, telefon ja mask, siis otsustasingi need jäägid üle vaadata. 
Ühest püksisääre alumisest osast lõikasin välja koti esi- ja tagaosa tükid. Esiküljele sättisin üksteise peale kaks taskut - alumine tuli tumedamate teksade püksisääre alt ja teine heledamate Levise teksade tagataskust. Kotile annab mahtu lai õlarihm, mis ulatub ka koti külgede vahele. 


Tundub, et selline kotike on väga praktiline, sobides nii igapäevase retuusid-T-särk-kampsun stiiliga kui ka pisut korralikuma rõivaga, näiteks kleidikesega.

Piltide tegemiseks tõmbas tütar selga suure venna täisvillase kampsuni.



Koti sulgeb toekas valge lukk (hea suure kelguga).
    

Eelmisel nädalavahetusel, st vahetult enne 1.adventi käisime abikaasaga metsas seenel. Saime paari pannitäie jagu lehterkukeseeni ja mõne suure hariliku kukeseene. Muid toredaid seeni oli ka palju... Eriti ämmatossu. Kuuldavasti leiti Läänemaalt söögiseeni ka möödunud nädalavahetusel :) 
Aga aiast korjasin eile värskeid roose. Ilusat advendiaega!


Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 
ja Facebookis @kudugurmee

25. november 2020

Mõned maskid.

Õmblesin juba septembris endale mõned puuvillasest kangast maskid. Craft Passion blogist leidsin meelepärase tasuta juhendi, mida enda näokujule sobivaks sättisin. Juhend on piltidega illustreeritud ning mask on lihtsalt teostatav. Maskide tikkimiseks joonistasin lõike kangale, tikkisin sinna meelepärased taimed ning alles seejärel õmblesin maski kokku. Tikkimiseks kasutasin puuvillast mulineed. Maskid on korduvkasutatavad, st pestavad ja triigitavad.Selguse huvides mainin, et need maskid ei ole müügiks!
Õrnad heleroosad palderjaniõied on tikitud linnusilma- ja sõlmpistes - romantilise või aeglasema päeva tarbeks :)
Massiivsemad ohakaõied võiksid märkida mu paha tuju või peletada liialt ligitikkuvaid inimesi :)


Enne tikandiga maskide tegemist katsetasin lõiget mustriliste kangajääkidega. Paar täpilist maski õmblesin veel - need läksid lapsele. 

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 
ja Facebookis @kudugurmee

Kanna maski!   Ole terve!   Elu on ilus!

14. november 2020

Suvine sitsikleit.

Mul oli tükike toredat lillelist sitsikangast. Imehästi oleks see sobinud pikaks suvekleidiks, aga kahjuks nappis selle jaoks kangast. Niisiis pidin leppima lühema, varrukateta kleidikesega. 
Põhilõikena kasutasin ülaosas sedasama lõiget, mille järgi õmblesin oma villase kleidi. Keskjoone õmbluse ja ava jätsin küll tegemata, aga pikad rinnaõmblused jooksevad ülevalt alla küll. Esmapilgul neid selle lillede ja sakkide virvarris ehk ei märkagi... Kaelus sai pisut avaram ja ümmargune. Seelikuosa on lihtne ristkülik, mida sai taljes kergelt kroogitud.
Pildid tegime juuni lõpus oma aias. Laugud veel õitsesid...
Kangas oli tõesti põnev. Äärtes jooksis väiksemate lilledega poort, keskosas olid erinevad suured õied, mille taust vaheldus. Kord olid seal pisikesed keerdus väädid, siis hoopis jõulised sikk-sakid. 

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 
ja Facebookis @kudugurmee

27. oktoober 2020

Indigosinine taskutega kleit.


2018. aasta jaanuaris kirjutasin oma blogis, et selle kleidi tükid on juba kangast välja lõigatud - vaja vaid kokku õmmelda. Õnneks valmiski kleit umbes kuu hiljem, aga pildid jäid tegemata, sest villase kleidiga käiakse ju ilmselgelt jahedamal ajal ning ainult siseruumides. Aga sellistes tingimustes pole mul tavaliselt kaasas fotoaparaati, heast valgusest rääkimata :)
Selle kanga ostsin üsna väikese raha eest juba enam kui viis aastat tagasi ühest teiseringipoest, mida enam ammu ei ole. Sinine villane kangas on kerge roheka tooniga ja kuldsete säbruliste triipudega. Õhuke ja hea langevusega 3 meetri pikkune kangatükk hüüdis kohe ja selgelt, et sellest peab saama lihtne, viks ja viisakas kleit. 

Kuna ma üksi ei julgenud kääridega minna nii ilusa kanga kallale, läksin kleidi õmblemise kursusele, mida tegi Krentu ema Elena. See oli õige otsus, sest mul oli selge ettekujutus, milliseks see kleit peab saama ning üksi ma ei oleks sellega kindlasti hakkama saanud. 

Tahtsin konkreetse joonega taskuid ja väikest lõhikut rinna kohale, mööda rinda ülevalt-alla jooksvaid õmblusi, lisaks seljaõmblusi, mis sobiksid mu väga nõgusa seljaga, ning piisavalt avarat taljet (nii, et saaksin ennast vabalt liigutada, aga samas ei jääks kleidist muljet kui kartulikotist). Lisaks eelnimetatule on triip väga pretensioonikas muster (selle sain teada alles töö käigus), sest kõigi õmbluste ja muidugi juba tükkide väljalõikamisel tuli pidevalt jälgida, et triibud jookseksid ilusti kokku. 

Kahtlusi tekitas vaid kleidipikkus - kangast oli nii palju, et oleksin saanud ka kingaservani seelikusaba. Esialgu sättisingi nii, et kleit ulatus umbes 20 cm põlvedest allapoole. Pärast paari kandmist sain aru, et see ei ole pikkus, milles tunneksin end mugavalt ning lõikasin enam kui 10 cm alt maha. Sain hea viisaka kontorikleidi.

Kehaosa lõike leidsin 1997. aasta Burdast, kus inspireeris mind üks triibuline linane pluusike. Varrukad ja seelikuosa koos taskutega tuli endal välja mõelda... Elena kogemus oli siin suureks abiks.


Ma armastan mahukaid ja tugevaid taskuid. Ja kui ilusasti jooksevad siin triibud!!
Kleiti saab kanda nii ehtega (nagu ülemisel fotol) kui ka ilma. Samas on mul üks kaunis heegeldatud krae, mis võiks ju ka kleidile sobida, aga ma ei taha seda sinna püsivalt kinnitada. Kas niimoodi üldse on võimalik? Proovisin krae lihtsalt kleidi peale panna, aga see ei püsi paigal ja nihkub paigast, läheb viltu või kortsu. Mingist filmist mäletan, et krae pandi kleidile väikeste (nööp)nõeltega. Kas keegi on proovinud? 

 Pildid tegime meie kodulinnas Sauel. Siia ehitati tänavu uus puidust vallamaja.

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 
ja Facebookis @kudugurmee