29. jaanuar 2016

Säravalt mmmmust!

Vaata Elina Borni esinemist Eesti 2016.a muusikaauhindade jagamiselt.
Elina body disainis KV Couture.

Minu tikitud lillede ja väätidega :)













Palju õnne imelisele Elinale! 
Aitäh Kristinale ja Ethelile!

26. jaanuar 2016

Crazy Sexy Wool!!

See on moelõng, mille märksõnadeks on kvaliteet, unikaalsus ja massist eristumine. Tõepoolest, see peruuvillast lõng on pehme, soe, naturaalne, kiirele inimesele sobivalt jäme (just niisugune, et mütsi või kaeluse saab valmis napilt tunniga) ja muidugi moekalt ägedate värvidega. Lõnga on väga mõnus kududa ja see sobib hästi ka algajatele kudujatele - kui juhtub, et müts kipub tulema kas liiga väike või suur, siis pole kahju seda harutada, sest uus versioon valmib ülikiirelt:) Lõngast vaimustunud fännid on moodustanud lausa kommuune (või gänge) ning disainivad sellest erinevaid esemeid (alates tekkidest lõpetades kampsunite ja kottidega). 


Sellest lõngast kootud esemed on üsna kallid. Näiteks kõige lihtsama mütsi hinnad algavad 55 eurost, kuid suurem osa on isegi 100 euro kandis. Ka lõng ise on kvaliteetlõngale kohaselt kallis: 100-grammine pallike maksab 11 eurot, 200-grammine aga 20 eurot. Vihjeks ütlen, et ühele kõige labasemale mütsile kulub seda paksu lõnga vähemalt 130 grammi... 

Valmistooteid, lõnga ja juhendeid saab osta UK lehelt WOOL AND THE GANG (kirjade järgi saadetakse kaupa üle Euroopa - tellimusele lisandub postikulu 10 eurot).


Mina sain selle lõnga Robertalt. Nimelt, talle kootud kampsunist jäi just seda jämedat lõnga järgi. Olen neist nüüd kudunud kaks mütsi - ühe endale, teise tütrele (viimast näitan mõne päeva pärast, siis kirjutan lõpuks ka täppidest). Paari-kolme mütsi jagu on vist veel lõnga jäänud...


Mulle lõng väga meeldib. Tundub, et vähemalt mütsiks sobib see ülihästi. Lisaks eespool mainitud headele omadustele, võin veel ütelda, et müts on tõesti mõnus ning ei aja otsaesist higistama ega kihelema. Samuti on hea see, et müts on piisavalt soe ka 15-kraadise külmaga hoolimata sellest, et voodrit ma sellele ei teinud.

Kasutasin vardaid nr 7 (soonikus) ja nr 10 (põhiosas), nii et müts jäi üsna tihe ning tuul ei puhu läbi. Nii on müts küll pisut jäik, aga sellest hoolimata mugav.
Lõnga kulus 135 grammi.

Lõng: Wool and the Gang, Crazy Sexy Wool (100% Peruu vill; 80 m/200 g). Soovituslik vardasuurus 10-25 mm. Heegeldamiseks sobib 8-12 mm nõel. 

Loe sellest lõngast ka siit.

Lilla ringsall on juba mitu aastat tagasi valminud. Sellest kirjutasin siin.

21. jaanuar 2016

Lihtne viis igava kleidi tuunimiseks.


Mul on üks sügis-talvine kergelt ruuduline pihikseelik. Tavaline massikaup, kuid hästi lihtne ja mugav. Külgedel on sügavad sisseõmmeldud taskud ja need meeldivad mulle eriti. 

Tagumine pool.
Nagu näha, oli pihik ilma silmapaistvate kaunistusteta, mis üldiselt on ju tore, sest siis saab seda kanda erinevate aksessuaaridega. Samas mingi hetk tundus mulle, et kleit on ikkagi liiga igav - selline hall hiireke. Mõtlesin, et rõhutaks veidike neid ruute. 


Kasutasin eelpistet ning täitsin kogu pihiku suurte ruutudega. Et töö läheks kiiremini, siis ei hakanud ma ennast vaevama pistete täpse väljamõõtmisega - sellise töö puhul ei mängi pistepikkuste erinevus erilist rolli, sest see ei jää nagunii näha. Pigem jälgisin seda, et kleidi paremal poolel oleksid pisted pikemad kui allpool.

Tegelikkuses on see briljantroheline siiski veidi tumedam ja erksam. 
Siin on näha, mis eristab masstoodangut ja head rätsepatööd:
kanga triibud ei ole taljes kokku sobitatud! 
Pean endale lihtsa kitsa pruuni vöö hankima...

Hoiatan, et kuigi esialgu tundub töö lihtne ja kiire, siis tegelikult ei ole selline tuunimine päris ühe õhtu tegemine :). 


18. jaanuar 2016

5 soovitust retuuside kudumiseks

Kudusin Annile külmaks talveks soojad retuusid ehk karupüksid. Iseenesest oli see üks järjekordne lihtne kudumine, aga kui võrdlesin neid varem poest soetatud retuusidega, siis sain aru, et pükstel ja pükstel on suur vahe. Ja see ei seisne vaid selles, et ühed on käsitsi kootud (kuhu on sisse pandud päevade jagu ema armastust ja kamalaga käe soojust) ning teised on masinaga kootud massikaup. Asi on veel selles, et head retuusid istuvad jalas hästi, ei vaju kummardamisel või kelgutamisel alla ning jätavad ka alaselja sooja. 



Siin ma retuuside kudumiseks täpset juhendit ei anna. Ka Anni retuusid kudusin ilma juhendita - võtsin ette hoopis sukapüksid ja vaatasin nende konstruktsiooni. Sain neid kaks korda ümber teha. Esimesel korral said püksid liiga lühikesed, teisel aga liiga kitsad. Mõlemal juhul oleksid nad küll kohe Annile jalga mahtunud, kuid see tulemus oleks olnud vaid üheks hooajaks. Lisaks veel teadmine, et karupüksid ei tohi olla väga jala ümber - veidi sooja õhuruumi peab jääma jala ümber. 


Kokkuvõte sellest, mida võiksid arvestada, kui aktiivsele lapsele retuuse kood:
1. Kasuta võimalikult naturaalset lõnga. Akrüüllõng ei sobi retuusidele. Samuti ei soovita ma kududa liiga karvasest lõngast, sest mida karvasem on lõng, seda kergemini haagib lumi end pükste külge. Hea on lambavillane lõng või jämedam sokilõng (kus vähemalt 70% villa).
2. Ükskõik, kas alustad retuuse ülevalt või alt, tee nii sääreotstesse kui ka üles võimalikult pikk soonik. Eriti hea, kui soonikud on mõlemale poole hiljem otsa kootud, sest siis saad neid vajadusel pikemaks kududa. Mina alustasin nende pükste kudumist alt, säärtest ning tegin alla topeltpikkusega sooniku, nii et hiljem saan sääri ka ärakeeratud osa võrra pikemaks lasta. Üleval on aga 10 cm kõrgune soonik + 3 cm ärakeeramiseks (vt allpool fotot ja järgmist punkti). Lai soonik ulatub vöökohani ning hoiab mõnusalt ümber keha. 
3. Pane värvlisse lai kumm! Nendele retuusidele panin 2,5 cm laiuse kummi. Arusaadav, et kumm aitab püksikesi paremini üleval hoida. Laia kummi valisin aga seepärast, et lai värvel ja lai kumm on visuaalselt ilusam, seisab paremini paigal ning loodetavasti ei veni nii kergesti ka välja. Ärakeeratava osa kudusin parempidi, sest nii ei jää see liialt "mahuline". 
4. Pepuosasse koo lühendatud read. See on oluline, et kummardades selg paljaks ei jääks. Lähtuda võiks sukapükste põhimõttest ehk lühendatud read võiksid joosta kas V-kujuliselt või U-kujuliselt (vt allpool fotosid). Mina kudusin lühendatud ridasid üle ühe või kahe rea ning võin kinnitada, et see ei ole nii keeruline kui esialgu tundub, kuid tulemus on kindlasti parem kui ilma. 
5. Ära koo liiga kitsaid pükse! Karupüksid ei tohi olla väga jala ümber. Püksid peavad jala ümber vabalt olema, sest a) nii jääb toasoe õhk pükste ja jala vahele ning külm või märg õhk või lumi ei jõua nii kiiresti jalgade vastu; b) tundlik laps vingub vähem, kui püksid pole nii ümber. Ja isegi kui lapse jalg tundub sale (nagu minu Annil), tuleb säärel-kintsul pidevalt silmuseid juurde kasvatada. Mina kasvatasin iga 10 rea järel 2 silmust juurde (sääre siseküljel), päris üleval tegin kasvatusi veidi tihedamalt.

Veel paar soovitust, et retuusid kiiresti valmiksid:
1. Kasuta pigem jämedamat lõnga ja sellele vastavaid vardaid. Kui kasutad peenikest lõnga, aga liiga jämedaid vardaid, siis saad õhukesed retuusid, mis lähevad kiiremini topiliseks, kuluvad kiiremini ja venivad kiiremini välja. Lambavillane lõng võiks olla jämedusega 3/8 või võta 2/8-lõng kahekordsena. Sokilõngade hulgast valiksin jämeduse 50g=100m.
2. Kasuta lihtsamat koekirja (nt parempidine kude). Hea on ka soonik, kui see su käes kiiresti läheb (minul näiteks mitte väga). Küll aga soovitan külgedele (ülevat alla) teha mingi tugevam koekiri, nt palmik või vikkel. See aitab pükstel paremini vormi hoida ning nende jalgatõmbamisel saab sääri küljemustri järgi sirgeks sättida (teate ju küll, kuidas ringselt kootud esemed kipuvad vahest keerdu minema).
3. Jah, sellest oleks pidanud minu nimekiri algama - tee tööproov! Kudumistiheduse ja õige silmuste arvu määramiseks on see elementaarne. Hoiab kokku hilisema ümberkudumise aja.

NB! Need on vaid minu isiklikud tähelepanekud. 
Beebipükste kudumisel ei pruugi need aga üldse kehtida (mina beebidele lühendatud ridu pepule ei koo ning kummi pole pannud).



Lõng: Novita, 7 Veljestä Bröder Polkka (75% villa, 25% polüamiidi; 150g/300m), mida kulus 255 grammi ehk veidi alla 2 toki. Nagu näha, on tegemist vahva mustrilise lõngaga.
Vardad nr 2,5. 
Silmuste arv all soonikus 56, sealt edasi säärel 60 ja üleval soonikus 128.

Siin on veidi näha vikkelkirja, mille Anni pükste küljele tegin. 
Tagaosa lühendatud read: allpool on need üsna lühikesed, ülevalpool juba pikemad moodustades laia V-tähe.
Tagaosa külgvaates. Siin on näha kumerus, mille annavad lühendatud read.
Ülemine osa: soonik ja värvel.

Mõnusaid talverõõme!

14. jaanuar 2016

Kokkuvõte ja plaanid.

Teen jälle väikese tagasivaate möödunud aastasse. 

2015.aasta oli huvitav ja kiire. Tegin päris mitu suurt ja aeganõudvat tööd ning muidugi veelgi rohkem väiksemaid. Kõige ägedam oli see, et kevadel panustasin ühe kudumiga noore disaineri Roberta Eineri koolilõpukollektsiooni. See oli pisut hullumeelne, kuid fantastiliselt hea kogemus ning mul on hea meel, et Robertal hästi läheb (oma blogis ta kirjutab, kuidas tal 2015.aasta möödus). Ta kutsus mind ka oma 2015. a sügiskollektsiooni kuduma, aga kahjuks olid mul selleks ajaks juba teised plaanid. 




Aga kõige uhkem olen ma hoopis selle lapiteki üle, mille Annile õmblesin. See on midagi sellist, mis jääb... On näha, et ka Annile tekk meeldib. Ta tõmbab selle igal õhtul endale peale, nii et tavaline magamistekk on alla ja lapitekk peal. Pole lootustki, et ma tohiks selle ööseks kokku voltida ja kappi panna. Õnneks on lapitekk üsna õhuke, nii et lapse ülekuumenemist pole karta. Eriti armas on see, et 6-aastane saab juba aru, et üks tekk võib olla midagi sellist, mis kestab aastakümneid ning võib-olla saab ta suureks saades selle endaga kunagi kaasa võtta... No ja siis väikese mõttepausi järel ütleb, et "aga ma ei tahagi kodust ära minna".



Mu aasta lõppes aga tikkimise maailmas. Paljud pitsikudujad on kindlasti tuttavad Kristina Viirpalu imeliste pitskleitide ja -seelikutega. Juba mitmendat aastat disainib Kristina ka pidulikke bodysid, mis on kaetud erilise ja särava tikandiga. Sinna oma nõela pistsingi. 


Küllap teen edaspidi nendest töödest ka eraldi postituse.

Veel oli aasta eriline selle poolest, et 2015.a alguses registreerisin oma tegevuse ettevõtjana. Sest tunnen ennast paremini, kui saan kogu äritegevuse kohta eraldi ja ametlikku arvestust pidada. Märgin kohe, et ka varasemate aastate käsitöö müügist saadud rahavood kajastasin ma ilusti üksikisiku tuludeklaratsioonis ning maksin selle summa pealt tulumaksu (no õigem on küll öelda, et riik maksis mulle selle võrra vähem tulumaksu tagasi). Aga kuna tellimuste hulk näis üha suurenevat, siis tundus otstarbekam oma tegevus OÜ-ks vormistada. Pealegi on sellel nii majanduslikke kui ka turunduslikke eeliseid. 

Aga siinkohal vaatame hoopis üle selle nimekirja, mis ma 2015.aasta alguses endale kirja panin:


1. Alpakavillane meestekampsun - tehtud (siin). 

2. Kampsun Roberta kavandi järgi- tehtud

3. Muhu sukkadest inspireeritud tikandiga must kleit-tuunika - tehtud (siin).

4. Tikandiga Muhu sukad - kahjuks jäid ajapuudusest tegemata (lükkuvad käesolevasse aastasse).

5. Pitsilised sokilõngast sukad või põlvikud - tegemata (kuna otsest vajadust pole, siis ootavad pigem inspiratsiooni).

6. Vähemalt üks pitsiline kleit (kootud või heegeldatud) - heegeldatud kleit on tehtud (ootab pildistamist), kuid kootud kleit on pooleli ja valmib aasta jooksul. 

7. Haapsalu sall, Reesi muster Ristimäe pits tehtud (siin). 

8. Sinakashalli linase lõngaga lihtne sall - tehtud (siin). 

9.-10. Annile üks suvine ja üks talvine tuunika  - suvine on tehtud (ootab pildistamist), talvine tegemata, kuid loodetavasti lähiajal loon vajalikud silmused vardale. 

11. Anni suvine kampsun - tegemata, sest suvel selgus, et eelmise aasta kampsun sobis ikka veel talle selga. Käesoleval aastal tuleb aga kindlasti uus suvekampsun kududa. Lõng juba Woolmint´ist ostetud.  

12. Roosa suvine topp endale tehtud (siin). 

13. Valge suvekampsun endale nöörlõngast - ei tulnud küll valge, vaid hoopis hall, aga siiski tehtud (siin). 

14. Atsi sügisene õhem kampsun - tegemata (vajadus langes ära, sest leidsime sobiva kudumi hoopis poest).

15. Üks ligi 20 aastat tagasi kootud kirju vest ootab tuunimist - ning ootab ikka veel, sest ma ei ole veel leidnud head lahendust varrukate värvi ja mustri osas. Seevastu kudusin ma ümber ühe teise, rohelise kampsuni (pildid on olemas, ehk edaspidi tulevad ka siia)...

16. Kootud seelik talveks - tegemata.  Aga millalgi kindlasti, sest lõng ootab.

17. Mõnus ülepea-käiv kampsun  - tehtud (vaata punkt 15).

18. Kootud tuunika endale - tehtud (siin).

19. Anni roosakirjud Muhu labakud  - tehtud (siin). 

20. Angooralõngast õuversais-kampsun - tegemata. Otsin veel head ideed.

21. Lisaks mõned poiste-meeste sokid - ühed said kindlasti tehtud.

22. Hankida uus õmblusmasin ning lõpetada Anni lapitekk  - tehtud. 

23-25.  Õmmelda Annile suvekleit (tegemata), pidulik kleit (tegemata) ja seelik (tehtud).


Seega 25-st nimekirjas olnud esemest on valminud vaid 15, mis on ikkagi üle poole - 60%. Vaatan, et aasta esimesel poolel suutsin oma plaani üsna hästi täita, aga sügis-talv kujunes täiesti teistsuguseks. Prioriteedid muutusid, keskendusin hoopis muudele asjadele, võtsin tellimustöid jne. 

Nii kudusin lisaks eelnimetatule veel 2 paari kindaid (sh labakud Rahvusarhiivile ja sõrmikud Valdurile), Annile topi2 kolmnurkset salli, musta vesti (need on blogis veel näitamata) ning heegeldasin paar pitskraed ja Annile boolero Tegelikult oli neid väiksemaid tegemisi (mütse, suss-sokke, pisikesi tikandeid, heegelpitse) veel ja veel - kes neid kõike kokku lugeda suudab... 

Otsustasin, et 2016.aastaks kirjutan igasse kuusse vaid 2 plaanilist eset. Vaatame, mis toob alanud aasta muus osas ...

Aga need 24 eset võiksid küll 2016. valmida:

1. Sõrmikud Märdile (eelmised kaotas ta kahjuks ära). Lambavillased muidugi.
2. Musta- või tumesinisepõhjalised sõrmikud. Minule. Lambavillased muidugi.
3. Muhu tikandiga sukadLambavillased muidugi.
4. Kootud kätised kevad-sügiseks Atsile - eelmised läksid tal kaotsi.
5. Veel ühed tikandiga kätised.
6. Soe klappidega lasteaias-käimise müts Annile, seekord roosa ja palmikutega. Lõng olemas.
7. Talvisem tuunika või kardigan Annile - vist tuleb ikka eest nööpidega teha (eks Ann ise ütleb). Meriinovillane lõng on olemas.
8. Järgmiseks talveks koon endale seeliku. Alpaka ja villasegu lõnga on olemas. Seeliku pikkus sõltub sellest, kui palju lõngast jagub.
9. Suur pruunikirju kampsun vms - lõngad on olemas.
10. Must kootud kardigan. Minule - lõngad on olemas.
11. Kootud kirju (roosapõhjaline) kampsun - lõngad on olemas.
12. Suvekampsun-kardigan Annile - puuvillane nöörlõng on olemas.
13. Punane kootud pitskleit - hetkel pooleli (seelikuosa on olemas).
14. Must heegeldatud kleit - puuvillane heegelniit on olemas.
15. Pruun heegeldatud kleit - lõng tuleb veel osta, on üks mõte...
16. Talvine kootud tuunika - lõngad on olemas (kui nendest lõngades ikka tuunika tuleb, äkki hoopis kardigan - katsetan ja mõtlen).
17. Suvekleit Annile, õmblemine - veel ei tea, milline täpselt, aga midagi on kindlasti vaja...
18. Minu suvine tuunikaõmblemine - tuleb osta kangas.
19. Pidulik kleit Annile - kangad olemas.
20. Anni lapiteki juurde tuleb õmmelda üks samasugune tulpidega padi.
21. Saunapadi - ja-jah, eks siis kirjutan kui on valmis.
22. Vilditud kott - vot seda ma ka veel täpselt ei tea, aga midagi tuleks teha. On paar mõtet.
23. Haapsalu sall valmis kududa - nagu eelmisel aastal, nii on ka seekord mul üks sallike pooleli (nö reisisall).
24. Taaskasutus tuunika - seda tuleb vist nii tikkida kui õmmelda. Loodetavasti on lõbus.


Sellest nimekirjast on üks ese juba valmis, aga enne kui seda näitan, pean eksponeerima mõnesid eelmisel aastal valminud töid :) Nautige talve! Kohtumiseni!

Jälgi mu tegemisi ka FB-lehe kaudu: Kudugurmee.

11. jaanuar 2016

Helesinine lilltikand.

Ma tean küll, et on aeg teha eelmise aasta kokkuvõte ja uue aasta plaan. Aga enne veel tahan näidata ühte tikandit, mille tegin juba mitu aastat tagasi. See on meenutus ajast, mil mulle meeldis kõik vaba pinnaga riideesemed tikandiga kaunistada. Tikand on ühes varasemas postituses ka kajastatud (muide, seal on näha üks nendest mustrilehtedest, mille mu äi kunagi leidis), kuid kui see seelik mul jõulude paiku näppu jäi, siis tundus, et võiksin sellest mõned veidi kenamad fotod teha. 

Seelik on heleroosast linasest kangast - seepärast selline kummaline taustavärv.




Loodus oma valgetes ehetes on muidugi veelgi ilusam.


6. jaanuar 2016

Helesinine tuttmüts.

Kudusin veel ühe aprillililledega mütsi (voh, kus nüüd oli palju ll-e). 


Seekord kasutasin teistsugust lõnga - väga õhulist villast, millele võtsin kõrvale jooksma õrna peenikese mohääri. Need lõngad ei armasta keerdsilmuseid (kude ei jäänud ilus + mohääri on üsna tülikas keerdsilmusena kududa), mistõttu tegin soonikusse lisaks palmikutele tavalise parempidi-pahempidi soonikut. See aga tähendas, et kudum venib rohkem ja soonik oleks muidu jäänud lai. Seega tuli kasutada veidi peenemaid vardaid - võtsin nr 3 (muidu oli soovitus nr 3,5-le). 
Lisaks tegin mütsi ka veidi pikemaks, nö lodumütsi tüüpi, mis tähendas kolme lisarea kudumist (u 1,5 cm).

Küllap andis nii lõng kui värv oma, sest mütsi iseloom tundub teistsugune.

Lõng: HjerteGarn Lima (100% vill; 50g/100m), mida kulus 2 tokki (sh tutt), ning peenike mohäärlõng Emmeby Kiddy (70% mohääri, 30% polüamiidi; 25g/240m), mida läks vaja umbes pool tokki.

Vardad: soonikuks nr 3 ja põhiosas nr 4. 

Kes soovib, saab nüüd mütsi kududa hoopis selle juhendi järgi (see on sama "Aprill"-mütsi mustriga, aga siiski uus, lodumütsi juhend). Seda juhendit ma eraldi Ravelry´sse panema ei hakka. Aga kui keegi selle järgi koob, siis võiks haakida esimese versiooni (Aprill-hatkülge.