23. juuli 2011

Tikitud maasikad linasel kleidil.


Tegin tütrele lühikese kleidikese ehk tuunika. 

Kõhu peale sai tasku, kuhu tikkisin peenvillase lõngaga maasikad. Muster on pärit raamatust "Muhu tikand" (Leida Kirst).






Ja selguski, et linane riie on sellisel palaval suvepäeval väga praktiline.

22. juuli 2011

Ristpistes maasikad.


Järjehoidja tegin kanvaapaelast. Maasikate mustri kavandasin ise.





Poja tegi töö järgi mustri...


21. juuli 2011

Veel paar heegeldatud peapaela.


Seekord tagant seotavad. 

Katsetasin ka, et kuidas on mugavam, kas nööbiga või paelaga. No mõlemal on omad head ja vead. Paelaga on lihtsam reguleerida ja saab tugevamalt kinni panna, kuid mulle eriti ei meeldi need lapse selja peal ripnevad paelajupid. 

Nööbiga on kuidagi korrektsem.

Paela puhul aga soovitan kindlasti pealad ise heegeldada, mitte panna taha libe poepael, mida on ebamugav sõlmida, sõlme avada jne.




19. juuli 2011

Õmblesin lepatriinuga kleidi.


Linasest kangast lihtne suvekleit tütrele. 

Sai küll pisut liiga suur, aga eks siis järgmine aasta hea võtta.



18. juuli 2011

Heegeldatud ülaosaga kleit tütrele.


Heegeldatud lepatriinudega. Täpiline viskooskangas on tegelikult minu vana lemmikpluus, mis mulle kahjuks kitsaks jäi. 

Plaan selline kleit teha oli juba ammu. Ei olnud vaid kindel, kas valge ülaosa sobib. Aga tundub, et punasega kombineerides on täitsa ilus.






15. juuli 2011

Kingakarbist sai kinkekarp.


Seekord siis romantilisem kui eelmine. 

Kasutasin vanaemalt saadud (arvatavasti veneaegset) õhukest sitsiriiet. Siinkohal tuleb mainida, et valge sitsiriide alla PVA liim ei sobi. Liimised kohad jäävad riidel kergelt kollakaks. Soovitan eelnevalt teha nö liimitest.




12. juuli 2011

Juuru ainetel särk pojale.



Sellele särgile ei teinud ma varrukale pilutikandit nagu eelmisel särgil. See eest tegin aga kraele samasuguse püvisilmpistetikandi nagu on varrukasuul. Kuna särk tuli minu arust pisut kitsas, tegin alla ka lõhikud. Särki kasutades tunduski, et kui tahta seda pükste peal kanda, on lõhikutega kenam.










Siin väike ülevaade sellest, kuidas neid Juuru särke tegin:
1. Pesin linase kanga läbi (masinas, max temperatuuril).
2. Võtsin lastelt järgmised mõõdud: rinnaümbermõõt RÜ, kaelaümbermõõt KÜ, randmeümbermõõt RnÜ, seljapikkus vöökohani SP, õlalaius ÕL ja varrukapikkus koos õlaga VP.
3. Mõõtudele lisasin sentimeetreid järgmiselt:
RÜ+20 (väiksemale, nt alla 8.a lapsele RÜ+17 - ise panin 66cm RÜle juurde vaid 15cm ja pärast tundus, et oleks võinud laiem olla).
KÜ+2
RnÜ+3
VP+3
SP+30 (väiksemale, nt minu poisil oli 36+15cm).
Varruka laius tuleb u 60 cm (lapsel - 50cm).
3. Lõikasin välja särgi erinevad osad. Õmblusvarusid arvestasin 1,5 cm. Õlalapile 0,5cm. Varrukasuule 2cm.

Mustas raamatus "Eesti rahvarõivad" lk 68 on toodud Juuru särgi lõiked.




4. Tegin varrukaotste tikandid - pilutikandi ja püvisilmtikandi. Kasutasin linast niiti või peenemat matti heegelniiti. Esimesena tegin just püvisilmtikandi, arvestades, et u 2cm peab jääma varrukaotsast keeramiseks.
Kuna mõlema tikandi laius on u 11 mm, siis alustasin püvisilmtikandi pika reaga (mitte kolmnurga otstega) 3cm kauguselt varukaotstest.
Püvisilmatikandil lugesin ühe piste kõrguseks 4 niiti ja laiuseks 6 niiti.
Siis tegin teisena pilutikandi. Pilutikandi ja püvisilmatikandi vahele jätsin 5 niiti.
Mustas raamatus "Eesti rahvarõivad. Mustrilehed" on selline pilt, leht G.




Püvisilmapiste õpetus raamatust O.Soone "Tikime" lk 48-49.




Tulemus on umbes selline:




5. Pilutikandi ja püvisilmatikandi vahelt tõmbasin välja keskmise niidi. Nüüd sai põimpiluga kinnitada varukasuu, st varukaots keeratakse ära kahe tikandi vahele ning kinnitatakse seal pilureaga.
6. Varrukasuu otsa tegin tikipiste.
7. Tegin pilukinnise särgi esiosale. (Rena blogis on selle õpetus olemas, ma ei hakka dubleerima.
Kui mehe kinnise puhul tuleks välja tõmmata niit 18cm pikkuses, siis lastel u 15-16 cm. Kontrolli kindalsti, et lapsel särk ka üle pea läheks!! NB! Pilukinnise lukk on Rena õpetuses veidi erinev.
8. Kinnise alla (1 cm vahega) tegin püvisimpistetikandis neljaharulise motiivi ning selle keskele sämppistesõõri.
9. Tegin õlaõmblused, õmblusvarud jäävad väljapoole. Õmblusniit nr 40 v 50.
10. Tegin kaelusesse kurrud (kaelusest 0,5 cm kaugusele, 3 tk, üksteisest 0,5 cm kaugusele). Ilusam on, kui kurrud on tihedamalt ühes kohas koos, mitte hajutatult.
11. Õmblesin peale õlalapid - kahe paralleelse tikipistereaga. Ridade vahele tegin sõlmpisted. Keskele (õlajoonele) tikkisin veel ühe tikipisterea.
12. Voltisin varrukapärad (4 volti) ja tegin varrukaõmblused (PESUÕMBLUS!) koos kaenlalappidega. NB! Raamatus on lõiked kaenlalappideta. Lappide mõõdud 8*8cm.
13. Õmblesin valmisvarrukad käeaukudesse ja tegin ka küljeõmblused (PESUÕMBLUS!).
14. Õmblesin särgi allääre.
15. Õmblen krae kaelusesse. Ümber krae serva tegin tikipisterea.
16. Valmistasin nööbi, nööpaugu.

Kui on midagi segast, küsige üle, proovin vastata. Kui ikka ei saa aru või soovid asjatundlikumat abi, siis soovitan minna Rahvaülikoolis Rahvarõiva Nõuandekoja koolitustele - TIKAND RAHVARÕIVAL, Silja Nõu ning SÄRKIDE ÕMBLEMINE, Kübe Koppelmann.

11. juuli 2011

Heegeldatud peapaelad tütrele.


Need on just sellised asjad, mida saan liivakasti kõrval või autos teha.







Sinine on tehtud puuvillasest pärllõngast Perle 5, heegelnõelaga nr 2. See meeldib mulle ka rohkem - pael jääb õhem, kuid samas tugev ja läikiv.

Lilla on puuvillasest lõngast Capri, Steinbach Wolle, heegelnõel nr 3.

Seekord heegeldasin mõlemale peapaelale taha kitsa paela, millele õmblesin nööbi (viimasel pildil peaks näha olema). Nööpauguks on mustriaugud, mistõttu saab peapaela suurust vajadusel veidi ka reguleerida (mitte palju, sest muidu jääb üks ots liiga pikalt ripnema). Arvasin, et tüütu on paelu juuste alt siduda. Aga edaspidi proovin ka paelte varianti.

7. juuli 2011

Vildilehest prillitoos.


Katsetasin Tiimaris müüdavast 4 mm paksusest vildilehest prillitoosi tegemist. 

Tikkisin peenvillase lõngaga mõned lilled peale ning lisasin üksikuid litreid-pärleid. Sisse õmblesin satiinvoodri. Ääred panin kokku sämppistes (pruuni lõngaga) ja põimisin kollase lõngaga üle. Tulemusega jäin väga rahule, kuid veel ei tea, kuidas vastu peab... 

Masinaga õmblesin vaid voodri külge, muidu kõik käsitsi...





6. juuli 2011

Juuru kihelkonna särk pojale.


Juba sügisel võtsin pähe, et laste laulu-tantsupeoks teen oma kahele väiksemale pojale päris oma rahvariide särgid. Muidugi oleks tore teha neile kogu komplekt, aga kahjuks on nii palju muud tegemist, et seda poleks ma suutnud. Siinkohal tuleb mainida, et mulle ei meeldi ka masinaga õmmelda. 

Valisin veidi erilisemad Juuru särgid, kuna tahtsin tikandeid teha. Rahvariide nõuandekoja toredate õpetajate abiga sain esimese särgi valmis juba varakevadeks. Sellest ka alljärgnevad pildid. Teine särk valmis vahetult enne pidu - need pildid saan üles vast paari päeva pärast.






Valge linase särgi tikand on püvisilmpistes "külakiri". 

Lisaks on varrukasuudel ka pilutikand. 
Õlalappidel on kaks rida sõlmpisteid. Lapid on kinnitatud tikipisteridadega. 

Krae on kinnitatud nööbiga, mille tegin linasest niidist.