31. märts 2013

Munamütsikesed, pasha ja värvid.

Meil olid värvilised pühad...

Et oleks lõbus, heegeldasin mõned munamütsid.



Tegin pashat. Kasutasin tavalist sõela. Retsept pärit Nami-namist. Kuigi pistaatsiapähklite asemel kasutasin mandlilaaste, kuivatatud jõhvikad asendasin värvilise-kuivatatud puuviljapuruga ning kaunistuseks panin hoopis merekivikesi, tuli ikka imehea. Soovitan!


Ja muidugi värvisime mune. Seekord kaasaegsel moel.



29. märts 2013

Veidi kevade hõngu.

Maja ümber on lumi, palju jäätunud lund. Pole lootustki, et varsti lumikellukesi näha saaks. Mäletan kevadet, kus mu aias õitsesid märtsis nii lumikellukesed kui ka märtsikellukesed. Sel aastal on need veel paksu kõvastunud lumekihi all. 

Et aga tuppa veidi rõõmu saada, hankisin poest lilli ja maitsetaimi ning riputasin söögilaua kohale pitsilised munad.





Munapitsid lõikasin vanast tüll-linikust, mille eelnevat PVA-ga kõvastasin. Järgmine kord katsetan kartulitärklisega... miks? Sest PVA ummistas osad pitsi augud ja kuigi toavalguses see üldse silma ei riiva (pigem lisab mõnusa helkimise), oleks hea teisi võimalusi uurida.





Värvilisi mune ja pehmeid tibusid teile! 

21. märts 2013

Mantel 2.50 eest + tikitud lilled.

Leidsin mõnusa lõikega kevad-sügisese jaki (või mantli). Sellise pruuni, mis mulle väga meeldib. Aga tundus, et kevadeks sobiks seda veidi rõõmsamaks muuta. 

Tikkisin lilled. Valisin üsna küpsed toonid, sekka veidi helgemat kollast ja roosat. Roheline on täiesti neutraalne, et lehed oleks vaid taustaks ja seoksid lilli.



Mustri kavandamisel olid abiks NN mustrilehed ning vanad Muhu mustrid raamatust "Muhu tikand" (L.Kirst). 

Tikkisin peenvillaste lõngadega.



Taskutele tegin veidi erinevad lilled - no igav on korduvalt sama mustrit tikkida - vaheldust peab olema. Pätitegijat minust ei saaks.




Kevad?

19. märts 2013

Kaks heegeldatud kraed.

Lihtsad mustrid. 
Tavalisest suurema konksuga (nr 4). 
Vanade nööpidega.


Pruuni puhul kasutasin jämedamat meriinovillast, virsikuroosal puuvillasegust lõnga.


See klaasnööp on pärit ühelt kampsunilt, mille soetasin kohalikust kaltsukast. Kampsun ise on ka muide täitsa tegija - on mul hetkel seljas, lihtsalt teiste nööpidega (vahetada tuli muidugi seepärast, et üks oli puudu, mis muud).





Tundus, et õiges suuruses krae saamiseks tuleb alustada 70-80 silmusega (nr 4 heegelnõelaga). Suurem krae ei hoia hästi. Väiksem võib olla juhul, kui krae peab üsna kaela ümber olema.

18. märts 2013

Trükkisime.

Eile käisin Tiina juures tekstiilitrüki kursusel. Valmis töid veel ette näidata pole, sest kõik proovitööd jäid stuudiosse kuivama, aga koju kaasa võtsin kartulist tehtud "paku". Ja siis hakkasime lastega paberile trükkima (guaššidega).

Minu trüki-tööd kartuliga...



ja muu kodus leiduvaga.



Atsi (10a) ja Anni (3a) tööd...


12. märts 2013

Hallile kleidile tagasihoidlik tikand.

Sügisel jäi poes silma üks väike hall kleidike, mis tegelikult oli sellise lõikega, mille kohta arvasin, et pole minu stiil ega minu materjal. Ei teagi, miks seda märkasin? Küllap lihtsalt suur vaba pind pani fantaasia tööle ja tahtis väikest tikkimist.

Sai õige pisut arhailine. Samas ei tahtnud ma erinevate sümbolitega ja kogusega liialdada. Punane värv käe- ja kaelaaugus peaks olema kaitsva toimega. Siksakiline ussijoon (mida juba aastasadu on kasutatud piiritleva, ääristava motiivina) tähendab viljakust, õnne ja rikkust, aga ka ussi kui manala valvurit ja kodukaitsjat.

Tikand valmis juba paar kuud tagasi. Olen kleiti juba korduvalt kandnud, kuid pildile varem ei saanud.





Tikkisin peenvillaste lõngadega. Täienduseks lisasin klaaspärleid ja litreid.




Tahapoole, tõmbluku kõrvale tegin ka väikese lillekese-risti. Kokku sai neid 3.


7. märts 2013

Roositud sõrmikud.

Punased ja mitte ainult!


Muidu, nagu viimasel ajal ikka, "kooli"-töö. Õppisime valelapilist rannet ja roosimist. Mulle roosimine meeldis.

Esialgu plaanisin sõrmikud teha nende ERMis olevate (vist Mulgimaa) kinnaste järgi, aga tegemise käigus tundus, et kipub hullumeelselt kirjuks minema. Jätsin rohelise ja valge välja. Isegi nii on värve palju - selgus, et must on väga intensiivne värv.



Vardad: nr 1,5.
Lõngad: 100% lambavillased nr 8/2 (punane ja kollane on enda värvitud, teised on poest soetatud).

Siin pean enda jaoks meelde jätma, et ühevärviline kinnas vajab hulga vähem silmuseid, kui kirjatud kinnas. Seda ka sõrmedel! Sõrmede vahel piisab 3-4 silmusest (sõrmesilmuseid olgu ringil 25-2.

Randmel on 72 silmust. Pärast rannet kasvatasin 80 silmuseni. Pöidlakiilu tegin ka. Ja pöidla roosisin.



Mulle tundub, et need kindad vajavad rahulikku tausta. Ja iseloomuga kandjat. Peab veel mõtlema, kellele need saavad.

2. märts 2013

Labakud Paistu kirjaga.

Tulin just õuest. Tuiskas. Seega sobib märtsis kindad näidata küll.

Jälle "kooli"-töö. Selle kinda eripäraks on vikeldatud ja kahevärviline ranne ning kolmevärviline kiri.



Selline tihe vikeldamine on üks paras nikerdamine, mille tulemusena peened vardad pidevalt kõveraks lähevad. Kolme värviga kududes jääb aga kude eriti tihe ja loodetavasti ka soe. Muidugi tähendab see, et silmuseid peab igal vardal tavalisest rohkem olema. Samas aga sai jälle pisut jämedaimaid vardaid kasutada...

Vardad: nr 1,5.
Lõngad: 100% lambavillased nr 8/2 (kõik enda värvitud).
Eeskujuks Paistu kihelkonna kindad: ERM A509:2871.



Kinda randmel on 98 silmust. Pärast rannet kasvatasin 106 silmuseni. 

Kristi juhendis on mainitud, et originaalil on silmuseid randmes 112 ja kirjaosas 120. Võib-olla nr 1,25-varrastega veaks välja? Samas suuremat sorti meestekindaks võib vist 120 silma teha...
Igal juhul minu kootud kindad tulid abikaasa käemõõdu järgi.