29. september 2022

Punasinivalge pluus

Jälle oli mu kangariiulisse sattunud (teadmata päritoluga) kangajupp, mis oli mõnusalt nostalgilise ruudumustriga, samas kerge ja langev (tundub olevat viskoosi ja puuvillase segu), aga seda oli nii vähe, et kleidiks ei jaguks. Kuna olen sageli tundnud puudust pisut avaramast pluusist, mida kanda teksadega, siis sättisin lõike kangale ja katsetasin nii ja naa, et lõpuks ikka paraja pluusi kangatükist kätte saada. Ehk oleksin tahtnud, et varrukad oleksid õige natuke pikemad, aga praegune poolpikk varrukas näeb tegelikult väga kena välja. Äkki olekski pikem satsivarrukas segama hakanud...

Nüüd on mul sama lõike järgi (Maaja Kalle tuunika lõige ajakirjas "Käsitöö" 2019. a veebruar-märts) tehtud juba kolm eset: 2 kleiti (siin ja siin) ja 1 pluus. Kõik täiesti erineva väljanägemisega. Võimalik, et tuleb midagi veel, aga enam ette näitama ei hakka :)


Seekord tegin nii ette kui ka taha kaelusekolmnurkade alla vastandvoldid. See annab veidike juurde liikumisruumi ja vabadust, mis tundus särgi puhul oluline.


Pildid on tehtud Oslo kesklinnas. Seal on selline pikk, sirge ja oluline tänav nagu Karl Johans Gate, mis viib kuningalossi juurde. Selle tänava ääres asub muuhulgas paar parki: Studenterlunden Park ja Pride Park. Viimases tegime ka oma pildid (pargipingi värvitriibud annavad ju vihje), sest park oli pühapäeva hommikupoolikul inimtühi. Tegelikult tundusid mõlemad pargid ka õhtuti pigem tühjad - võimalik, et selle põhjuseks olid purskkaevud, mis kokkuhoiu pärast praegu ei tööta ja valgustuski oli minimaalne. 

No ja minu uus pluus oli väga sobivalt Norra lipuvärvides. Ausõna, see ei olnud üldse nii planeeritud.


Isegi pargis asuvad WC-d on lipuvärvides. 
Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee

15. september 2022

Heegeldatud beež kleit.

Soovisin endale suvist heegeldatud kleiti, mis ei vajaks voodrit. Seega pidi kleit olema nii tihe, et läbi kleidi pesu paistma ei jääks. Nii ei saanudki kleidi sisse planeerida rohkeid pitsilisi mustreid ega auguridu.
Üks lõngadest oli mul juba ammu olemas. Tookord, aastate eest ostsingi selle kirju (kivipesu efektiga) puuvillase lõnga just heegeldatava kleidi tarbeks. Kui aga hakkasin kleiti päriselt tegema, sain juba tööproovi tehes aru, et kümnest lõngatokist jääb hea pikkusega kleidi jaoks siiski väheks. Seda enam, et ma ju tahtsin heegeldada tihedat kleiti...

Siis hakkasingi otsima lõnga, mis oleks umbes sama jämedusega ja võimalikult sarnast värvitooni. Õnneks mul vedas - Dropsi puuvillaste lõngade valikus on samuti hea peenike lõng nimega Safran, kus leidub mitu erinevat beežikat. 

Sobiva mustri "leiutasin" ise ja minu meelest tuli kahe erineva lõngast nii mõnus pind. Kaugelt ei saa muidugi arugi, et üks lõng on kirju ja teine ühevärviline. 

Lõngad: 
Scheepjes Sunkissed (100% puuvilla; 50 g/170 m; värv 02), mida kulus kokku ligi 7 tokki.
Drops Safran (100% puuvilla; 50 g/160 m; värv 21), mida kulus kokku 4 tokki. 

Kui neid kahte lõnga võrrelda, siis Sunkissed oli lihtsam heegeldada, kuna selle keerd oli tugevam ja lõng ise ka siledam. Safranil tahtis heegelnõel üsna sageli minna niitide vahele.

Heegelnõel oli numbriga 3.
Heegeldamist alustasin keskelt, taljest. Keskkohast liikusin algul natuke ülespoole ja siis allapoole, seejärel jälle ülespoole ja pärast allapoole :) :) Nii ta tasapisi valmiski. Selg sai samasuguse kolmnurkse kaeluse nagu esimene pool. 
Mõned read veidi pitsilisemat mustrit sättisin seelikuosasse. 


Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee

8. september 2022

Jooksublogi. 3 kuud joostud.

Joostud on 3 kuud. On juuni lõpp ja juuli algus.

Palav suvi on kõige täiega käes ja jälle tuleb otsida head jooksuaega, sest isegi varahommikud on jooksmiseks liiga lämbed. Iga päev algab ilmaprognoosi vaatamisega, et parimaid jooksuplaane teha. 
Mõnel korral olen jooksnud hoopis hilisõhtul, kell 11 paiku. Õhtul on päris nauditav  joosta - ei saa arugi, et õues on 26 kraadi sooja. Päike ju ei paista enam, kaugelt metsaservast on näha valgust, ümbritsev on ilus, lõhnav ja vaikne. Mõnikord olen isegi veidi kurb, et mul telefoni ega fotokat kaasas pole, sest õhtune taevas on nii punane ning põllul tihe udu. 

Juuni lõpu suure kuumusega oli mu jalg ja selg hakanud endast rohkem märku andma. Jalg ei olnud otseselt enam paistes (vähemalt nähtavalt mitte), aga tunne polnud päris õige ning aeg-ajalt käisid valusähvatused läbi pahkluu. Seljal valutas paremal pool ülevalt alla mingi lihas või närv, mis pole ka minu puhul tavaline. Kuigi see jooksmist ei sega (imelik, et jooksu ajal kaovad kõik valud), hoidsin end rohkem ja jooksin selle kuumaga pigem vähem ja harvem. Käisime pigem kõndimas...

Nende lühikeste jooksudega, mis jäävad alla 4 kilomeetri, mul pulss üle 150 ei tõusegi. Muide, puhkeajal 61 lööki minutis.

Õnneks kadusid kõik valud juuli alguses, kui ilm läks jahedamaks. Siis sain hakata jälle tihedamini jooksma. Jooksin umbes 4,5-5 km (30-33 minutit). Pulss oli keskmiselt 153, maksimum umbes 167. 

Teepervedel oli raske joosta, sest need täitusid kõrge puise taimestikuga. Juuli alguses teepervesid isegi niideti, kuid nii lohakalt, et just need puisemad taimevarred jäid püsti ja minu jooks oli nagu slaalom. Mõni aeg hiljem lõigati maha ka kõik puised varred, nii et umbes pool jooksu saab nüüd teha teepeenral või murul. 

Kui jaanide tulemusel tuli nagunii veidi kaalu juurde, siis pärast jaani ei suutnud ma ka maasikatega piiri pidada. Nii et hetkel seis 65,5 kg.

Midagi positiivset ka: hea, et putukaid enam ei ole. 

Ja no, 3 kuud ikkagi joostud!
Abikaasa ikka kiidab mind vahest - ega ta vist uskunud, et nii kaua vastu pean...
Minu lilleline tekk on valmis tikitud. Esialgu panin tekile taha kandi ja ühele küljele riputuskanali. Kui aega saan, siis heegeldan veel äärepitsi - tumepunase vist. Kui äärepits on küljes, teen paremad pildid ja panen muidugi blogisse ka.

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee

1. september 2022

Lilleline kleit.

Suve kõige palavamad päevad olen veetnud jälle õmmeldes. Paljuski möödusid need mingeid esemeid parandades-kohendades või näiteks uusi köögirätikuid palistades, aga mõne kleidi ja püksi-topikomplekti olen ka kokku vuristanud. 


Selle ümmarguse kaelaauguga raglaanlõikega kleidi konstrueerisin ise. Teadsin, milline kleidi ülemine osa tulema peab, aga ma ei leidnud sobivat lõiget kuskilt. Proovitööks traageldasin enne kokku ühe viskooskangast pluusikese - see seisab nüüd ja ootab, millal ta õmblusmasina alla pääseb (soojad ilmad said ju otsa ning september on mul tavaliselt nii kiire, et õmblemiseks küll aega ei jätku). 
Uus kleit sai aga peaaegu selline nagu ette kujutasin. Ainult küljeõmblustesse paigutatud taskud oleksid pidanud mõne sentimeetri võrra kõrgemal paiknema. Aga pole hullu - käsi ulatub õnneks ikka tasku põhjani :)

Rinna alla õmblesin 4 rida kumminiiti, aga tundub, et seda jääb ikka väheks. Õigem on ikka õmmelda tihedamalt 10 rida, nii nagu kuskil õpetuses märkasin. Kumminiidiga õmblemine polnudki väga keeruline, aga kas keegi oskab öelda, kuidas sellise õmbluse algus ja lõpp niimoodi ära kinnitada, et niidid ilusti püsima jääksid? Pean vist otsima, äkki on selle kohta mõni video...
Kust selline ilus lilleline kangas mu kappi tuli, ma enam ei mäletagi. Mõnusalt pehme ja kerge läikega (mitte kõva ja hirmus kortsuv nagu 80ndatel siinmail toodeti) puuvillane kangas oli vaid 80 cm lai, mis annab arvata, et kangas on toodetud vähemalt 45 aastat tagasi. 

Igal juhul on mul seda ühe kleidi jagu veel. Või äkki tuleks hoopis lillelised püksid õmmelda? Ma vist ikka lasen sellel kangajupil nii kaua seista, kuni tütar sellest midagi tahab...  

Seekord tahtsin kleidile mõnusaid lehvivaid varrukaid. Aga järgmine kord võib sama lõike puhul kasutada traditsioonilisemat lahendust, st teha puhvvarrukad ehk panna varrukaotstesse kumm või krookida ja lisada kant. 


Pildid tegime augusti keskel Klooga rannas. Õhtuse päikeseloojangu ajal oli merevesi väga soe. Õhk tundus jahedam.


Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee