30. aprill 2012

Õrnroheline sall.

Pikk, pitsiline ja pehme - selline tuli minu õrnroheline sall.


Mõõtmed: 35x215 cm
Muster: L.Reimann "Pitsilised koekirjad" 1986, muster nr 13.
Silmi vardal: 74.

Lõng: Midara Angora2 (50% mohääri, 30% akrüüli, 20% angoorat), ühes tokis on 100 grammi /750 m. Kasutasin kõik ära, kuid väike jupp läks ka mütsi tarbeks (vt altpoolt).
Vardad: nr 3,5.



Tegelikult on sall veel venitamata ja jääb selliseks niikaua kui võimalik. Sest mulle meeldib mustri reljeefsus ning nii tuleb see väga hästi esile.

Üks tigu tikkus ligi ja nii tuligi mu veel pilte teha...



Juhtumisi oli mul kastis üks tokk sama tooni villa- ja siidisegust lõnga, millest tegin sarnase mustriga mütsi.



Muster: Drops. Kasutasin kaeluse mustrit M1A - mustrikordus on 17 silma.
Silmi soonikus 88, hiljem 102.
Lõng: Novita Wind Luxus (80% villa, 20% siidi), ühes tokis on 50 grammi /105 m. Kuna mütsi jaoks ei oleks vaid 50 grammist lõngast piisanud, kasutasin mustriridadel ja pahempidistel ridadel Angorat.
Vardad: nr 4.

24. aprill 2012

Muhu randmesoojendajad.

Ega kaks ju ilma kolmandata jää.

Ei andnud mul rahu - pidin veel katsetama värvide kombineerimist, seekord ilma mustata. Nüüd võtsin ette Muhu-mustrilised kirjatud sõrmikud ja sukad ning kuus erinevat värvi lõnga. Põhivärviks on oranz ja tumepunane, mis on aias minu lemmikkombinatsioon.



Esimest korda kasutasin peenikesi nr 1,25 vardaid. Pean mainima, et mulle nendega kudumine täitsa sobis - näpuotsi ära ei lõhkunud ja kudumine läks ka küllaltki kiiresti. Küll olid vardad lõpuks täiesti kõverad



Mustrid on jälle pärit raamatust "Meite muhu mustrid". Randmeosa kudusin üsna täpselt raamatu (lk 102) järgi. Kuigi valminud ranne sai pisut liiga pikk, ei raatsinud ma üleliigset osa üles harutada, vaid kombineerisin nii, et randmemuster ulatub pea-aegu põidlani. Hiljem selgus, et see oli kaval võte - kuna ranne on kergelt soonikuline, venib see paremini kui ülejäänud kirjatud osa ning nii jäi randmesoojendaja ka ilma pöidlakiiluta ilusasti hoidma. 

Silmi on randmel kokku 80 (20 vardal).



Labakäe kaunistasin aga hoopis sukakirjadega (lk 67 ja 77). Silmi on siin kokku 76. 

Mõlemad otsad ja pöidlaava heegeldasin üle väikeste kahevärviliste aasakestega.

20. aprill 2012

Väikese tikandiga randmesoojendajad.

Need randmesoojendajad kudusin nii, et vinguliseks jäid vaid randmed. 

Tundub, et mustaga on lihtsam ka teisi värve sobitada...


Vardad nr 1,5.
Silmi randmel kokku 72 (18 vardal). Pärast kahandasin nii, et igal vardal oleks 15 silma.

Vingulise varre idee on pärit raamatust "Meite muhu mustrid" (mina võtsin ette sõrmiku lk 112). Ristpiste kirja võtsin Muhu pulmatekilt, mis on samas raamatus lk 203. 

Hästi mõnus tegemine oli!

17. aprill 2012

Villased randmesoojendajad.

Varem olen teinud ikka pitsilisi randmekatteid. Kuid kui ma käin õhtuti koeraga jalutamas, siis meeldib mulle, kui käed on soojas. Just seetõttu oli kevadeks vaja villaseid randmeSOOJENDAJAID. 

Mõte oli need teha Muhu moodi sakilised-triibulised ehk vingulised varred. Põhivärviks tumepruun. Aga värvide sobitamine osutus tõeliseks katsumuseks. Uskumatu, kuidas muhulased on pealtnäha sobimatuid värve kokku pannud ja lõpptulemusena kudunud nii kauneid kindaid-sokke. Mina aga teen mitukümmend sentimeetrit proovilappe ega leia sobivaid värvikooslusi...


Nagu näha, ei jäänud "Muhu teemast" suurt muud järgi, kui paar muhuroosat triipu. Kuid koeraga jalutamiseks sobivad need siiski ideaalselt.


Vardad nr 1,5.
Lõngad vanaema kapist leitud 100% villased. Roosa lõng on pärit muhulastelt.
Silmi kokku 72 (18 vardal). 
Pikkust kokku 21 cm, sellest 15 cm pöidlani.

11. aprill 2012

Muhu tikandiga seelik.



Otsin oma kapist musta värvi rõivaid ja tikin nendele muhu lilli. Seni ei olegi veel uutele esemetele tikkinud.


Selle seeliku tikkimist alustasin juba eelmise aasta lõpus. Kui esimene pool sai valmis, väsisin samasuguste motiivide tikkimisest ära. Töö lõpetasin alles veebruaris. Sellest ajast peale üritasin seelikut pildile saada, kuid musta taustaga on see raske ...

Tikandis olen kasutanud kahte erinevat mustrikordust. Iga motiivi tuli teha kolm korda. Tikandi pikkus on kokku 135 cm - no jääb ikka ehtsale muhu siilikule kõvasti alla...



Kokku kasutasin tervelt 34 erinevat värvitooni. 

See oli liig mis liig - kui veebruaris uuesti tikkimist alustasin, siis ei mäletanud täpselt, mis värve mõne lille või kõrre puhul kasutasin ning hämaras oli raske toonidel vahet teha. Seega tuli alati võimalikult valge aeg ära kasutada.


Muhu teema jätkub ka mu järgmises postituses - seda kudumite näol.




9. aprill 2012

Purunematud munad.



Kõik munad said meil jagatud-söödud. Järgi jäid vaid vilditud munad.




Loodetavasti on jüripäevaks ikka lumi sulanud! Kuigi mäletan lapsepõlvest üht kevadet, kus jüripäeval oli lumi põlvini ...

5. aprill 2012

Õhuline sallkrae.

Viimasel ajal on mind võlunud just väikesed pitsilised sallikesed, mida on mõnus kevad-sügisesel hooajal kanda. Lisaks "iluvõlule" on hea, et need ei võta mantli all palju ruumi. Ja muidugi on oluline, et need saavad kiiresti valmis...


Lillaga on mul see lugu, et mäletan oma varateismelise east ema mainimas, et lilla värv sobib mulle. Vot ei tea, kas see mind tänasel päeval mõjutab või mitte, aga igal juhul on mul koju kogunenud päris palju erinevat tüüpi lillat lõnga. Eks üritan selle hulka vähehaaval kahandada.



Vardad nr 4.
Lõng Super Angora (Madame Tricote) - 80% akrüüli, 10% angoorat, 10% mohhääri. Krae äär on heegeldatud nr 2 nõelaga ning tundmatu peenikese lõngaga. Sall kaalub 28 grammi.
Salli suurus koos pitsiga 20x66 cm. Silmi kokku 40.


3. aprill 2012

Õhuline kevadmüts.

Eelmiste kudumite juurde tegin ühe tõeliselt pehme ja õhulise bareti. Kasutasin selleks nn "kootud saalomoni" tehnikat, mida ilusti kirjeldab enda blogis Susa. Minu barett on küll tehtud nii, et kokku keerutasin ja suurendasin iga kord 3 silma (viie asemel). 


Vardad soonikus nr 3 ja hiljem nr 4.
Lõng Super Angora (Madame Tricote) - 80% akrüüli, 10% angoorat, 10% mohhääri. Lisaks võtsin kõrvale samas toonis tundmatu peenikese lõnga, mis võiks aidata mütsil paremini vormi hoida ja samas annab ruumilisust juurdegi. Lõnga kulus kokku 40 grammi.
Silmi kokku 120.



Nädalavahetusel oli tuul nii tugev, et kõrged männid kõikusid ja kääksusid ning meie tütreke hakkas kartma, et mõni neist talle pähe kukub...

Anni tutimüts on ka minu kootud.