Ma olen siin vist korduvalt maininud, et minu käeseljad on nii tundlikud, et ka praeguse kevad-sügisese jahedusega, kus temperatuur jääb kolme ja kümne vahele ning tuul puhub üsna korralikult, kipuvad nad kergesti karedaks ja praguliseks muutuma. Niisiis pean sellisel ajal randmesoojendajaid kandma. Mis siin salata, ka jaaniõhtul välja minnes on mul sageli randmesoojendajad taskus ootamas.
Tahtsin kududa randmesoojendajaid, mis ei oleks liiga edevad (pitsilised, satsilised, kirjud), aga samas ka mitte päris paksud, robustsed või igavad. Pigem pidid nad tulema sellised praktilised ja igapäevased, aga samas korralikud ja kenad :)
Väikeste lehekeste erinevaid mustreid olen kasutanud nii palju, aga pole neist ikka veel ära tüdinud. Ükskord varem panin need sinistele randmesoojendajatele, nüüd siis helerohelistele.
Lõng: Katia Qina (80% beebialpakat, 20% bambusviskoosi; 50g/83m), mida kulus kokku 56 grammi.
Vardad olid numbriga 3 mm.
Silmuseid oli randmes 39. Pöidlakiiluga kasvatasin juurde 10 silmust. Soonikus, mis jääb näppude peale, on 36 silmust.
Seda on lihtsalt nii naljakas märkida, sest koon praegu muhu sõrmikuid, kus vardal on 27 silmust ehk ringil üle 100...
Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee
ja Facebookis @kudugurmee
Metsaalused ja madalad jahedad lagendikud on kohati veel üsna lumised. See foto on tehtud küll 9.aprillil, kuid ka möödunud nädalavahetusel nägime Harjumaal sarnast pilti.