29. oktoober 2013

Meeste kirikindad Helme teemal.

Need kindad kombineerisin kahest erinevast 19.sajandist pärit Helme kindapaarist. Mõlema mustrid on toodud kogumikus "Mulgi kirikindad ja kirisukad". 


Tahtsin teha lihtsad, väikese mustriga käpikuid. Mulle jäid silma täpiridadest ja väikestest ristkülikutest koosnev muster, mida Helmes kutsuti sookirjaks (Hallistes aga purdekirjaks). Kuulu järgi pidavat täpiread meenutama soolaugaste vahelist teerada... 

Selle kinda ranne oli originaalis sini-valgete triipudega soonikuline. Muide, raamatus on mainitud, et vaid vähestel mulgi kinnastel on randmekiri. Mina tahtsin randmeks siiski midagi huvitavamat teha ja leidsin teistelt Helme kinnastelt värviliste sakiliste joontega (ussijoonelise) randmekirja. Teadupärast on ussi kujutaval loogelisel joonel kaitsev tähendus, mis kindapäral pidi "kurja" eemal hoidma. Ja rullimise vältimiseks on sellel randmekirjal üks tavatu pahempidiste kombinatsioon, mida ma varem pole ühelgi kindal enne märganud.


Siniseks lõngaks valisin Raasiku tooniüleminekuga sinise. Seda toonivahet on küll väga vähe näha - ranne on veidi heledam kui põhiosa - aga mulle meeldis mõte, et mahedamate rohelise ja punase kõrvale tuleb ka veidi heledam sinine.
Rohelise ja punase värvisin ise.

Kasutasin vardad nr 1,5, mistõttu on mul kindas mustrit ka veidi rohkem kui originaalidel.
Meeste kindaks tuli päris palju silmuseid luua: randmesse 22x4, hiljem 26x4.

23. oktoober 2013

Säärised.



Kootud eriti pehmest twiidlõngast Wool Tweed, Rowan (90% villa, 10% viskoosi), mida kulus 200 grammi.
Vardad nr 3.
Soonikus 72 simust, hiljem 88.





Algidee on pärit Dropsi lehelt, kuid tegelikult tegin ikka omamoodi: pikemad sääred, vabamalt jala ümber, muster neljas küljes jne.

19. oktoober 2013

Veidike luksust varbaid soojendamas.

Enne susse, mida näitasin oma eelmises postituses, kudusin veel ühed lühikesed toa-sokid. Jah, viimastel aastatel olen ma saanud sokisõltlaseks - mulle meeldib villast sokki kanda otse palja jala otsas, seda nii toas kui õues. Samas eelistan ma toas kanda sokki, mis jätab sääre paljaks. Suss-sokid on just sobivad.

Seekordsed on kootud paksust ja karvasest lamba-koera-angooravillasegu lõngast, mille ostsin Airilt juba eelmise aasta Mardilaadalt. Teadsin juba siis, et lõngast saavad sokid, kuid täpset ideed ei olnud. Tundus, et see lõng on liiga paks, et kirjatud sokke kududa. Seevastu romantiline roosakirju lõng tundus robustse halli kõrval parajalt vallatu, nii tuligi sellele roosale oma koht leida...

Läbikootud suured mummud hakkasid mulle nii meeldima, et tegin neid kohe mitu rida.





Lõngad:
Hall Airiangoora koeravillane lõng (lambavilla 70%, koeravilla 25%, angoorat 5%), kulus 65 grammi.
Roosa Soft Mohair Color (akrüüli 65%, mohääri 35%), kulus 15 grammi.

Vardad nr 3,5.


16. oktoober 2013

Terrakotapunased sussid.

Esiti oli mul mõte heegeldada mustad sussid ja tikkida neile peale Muhu tikandi tüüpi lillekesi. Aga vist ikka ei tahtnud ma neid musti susse, sest tegemata nad jäid. 

Suvel käisin Lihula lilltikandi õpitoas ja sealt tuli idee teha sussid hoopis punasele põhjale.

Juba kevadel olin värvinud ilusat terrakotapunast lõnga, mis kindlasti ei ole mingi Lihula punane, aga sussideks tundus just sobivat. Pealegi on Lihula vaipu tikitud igasugu erinevat tooni pruunidele, punastele ja isegi rohelisele kangale. Tikandi tegin ka võimalikult lihtsal moel - hõredalt, justkui vanadel vaipadel. Tegelikult hoidsin ennast ikka tagasi, nii oleks tahtnud kõik pisted teistkordselt üle käia või õigemini kõigi pistete vahele veel ühe piste teha.



Mulle tundub, et tihedale heegeldisele tikkimine on veidi tülikam kui kudumile tikkimine: piste saamine õigesse kohta on keeruline (tuleb olla üsna leplik) ning nõelagi on raske läbi sussi ajada. Aga kindlasti proovin veel ja veel...


Sussid heegeldasin Hiiu villavabriku lõngast (nr 6/2 vist).
Tikandiks kasutasin villaseid 8/2 lõngasid.

Sussi heegelmuster on pärit Dropsi lehelt.
Kasutasin heegelnõela nr 4.



9. oktoober 2013

Kontrastid - lapilised sõrmitud.

Kuna mulle meeldib, kui sõrmenukid on soojas, arendasin veidi Kristi lapilisi randmesoojendajaid: pikendasin tunduvalt sõrmede poolset osa ja tegin põidlaava. Aga lapilise osa jätsin sinna, kus on randme kõige kitsam koht.


Neid sõrmitud sai alustatud juba varakevadel. No aga tegelikkuses jäi ju seekord kevad ära - talvest sai kohe suvi, sõrmkindad jäid nurka ning minu poolikud sõrmitud ka. Sai hoopis paljakäsi käia
Nüüd lõpetasin need ära, sest praeguste hallide ilmadega sobivad sõrmitud just nad hästi.

Lõngaks tavalised 8/2 lambavillased.
Vardad nr 1,5.
Silmuseid soonikus 68, lapilises osas 88 ning pärast seda 76.



Nii tugevaid värve oli raske pildile saada ning seepärast tegin ka ühe lähivaates foto, kust tegelikest värvidest vast paremini aimu saab.

4. oktoober 2013

Pitskrae väikesele preilile.

Vintage. 


Krae on heegeldatud vene-aegsest iirisniidist nõelaga nr 1,5.
Mustri leidsin ajakirjast Käsitöö 1983.a nr 18.

Annil on üks tumepruun velvetkleit. Arvan, et krae sobib sellega kokku - seepärast panin seoseks pruuni sametpaela.




1. oktoober 2013

Isateki lapid 2013. Tammetõrud ka.

Meisterdasin koos tütrega tammetõrudest loomakesi.


Minu väike panus Aasta Isa tekki. Osalesin esimest korda.



On meisterdamise aeg!