28. aprill 2021

Heegeldatud lambivari.

 

Mu abikaasale meeldib vana mööblit jms putitada. Tundub, et eriti sobib talle lihvimise ja lakkimise/õlitamisega piirduvad tööd, aga mõnikord on ta isegi õmblusmasina taha istunud. 

Selle põrandalambi soetasime aastaid tagasi ühelt Tartu daamilt ja abikaasa sättis selle juba ammu ka töökorda. Viimast lihvi jäi aga ootama lambivari. Lambi vana vari oli heledast kangast ja küllusliku tumepunase sametise bordega. Oli väga ilus ja suursugune! Aga paraku olid kõik kangad kulunud, pleekinud, katkised. Ostsime uued kangad ja puha... Abikaasa õmbles esiti valmis lambivarju voodri ehk valge siseosa. Kui vari sai lambile sellisena peale pandud, tundus mulle, et sellise valgena sobib see meie elutuppa isegi paremini - jääb tagasihoidlikum ja helgem. Niimoodi voodrikangaga kaetuna püsiski põrandalamp mu diivani kõrval paar aastat. Mingi hetk ma isegi näppisin neid sahtlis ootavaid teisi kangatükke, et vari lõplikult valmis õmmelda, aga sinna need ikka jäid. Ja siis turgatas, et äkki prooviks hoopis varju kududa või heegeldada. Kuna kodus oli sobiva jämeduse ja tooniga heegeldamis-lõng, siis läkski just see käiku. 


Lõng on pehme nõuka-aegne puuvillane toode. See sobis lambivarjule hästi, sest pits ei pea vormi hoidma - varjul on tugev toetav vooder ja tugipulgad. Samas venis pits parasjagu, nii et ma ei pidanudki väga täpseid kalkulatsioone tegema. 

Heegelnõel oli numbriga 3 mm.


Külje heegeldamist alustasin ülemisest (kitsamast) servast. Varju pealmise osa heegeldasin hiljem põhiosale külge. Väljastpoolt sissepoole heegeldamine ja pidev kahandamine on tegelikult üpris tüütu ning väheste kogemustega heegeldajatele ma seda ei soovita (saab ju alustada ka keskelt ja kasvatada ühtlaselt nagu näiteks mütsi heegeldamisel ning siis jätkata kohe varju küljeosaga). Ma olin lihtsalt nii kannatamatu ning tahtsin kohe küljemustri sobivust näha.


Lamp ise on ka väga hea - saab reguleerida nii lambi kõrgust kui varju kallet, muidugi saab varju liigutada ümber lambivarre. Ja lisaks...


... sellel põrandalambil on kohvilaud (või raamatu- ja prillilaud, kuidas keegi soovib). Jah, ma tikin aeg-ajalt ikka oma tekki 😍 Aga veel...


... põrandalambil on all imeilus lehehoidja. Mina hoian seal peamiselt käsitöö-ajakirju - neid, mis vajavad veelkord ülelappamist. See pilt on tehtud eelmisel aastal - siis, kui parandasin üht vana tekki (see ripub nüüd trepi kohal seinal).  

Lamp ise on korralike rataste peal ning seejuures püsib hästi püsti.  Ühesõnaga, igati praktiline ja kaunis põrandalamp. 


Nagu mainitud alustasin heegeldamist ülemisest (kitsamast) servast ning A-lõike saavutamiseks suurendasin poole pealt järk-järgult aassilmuste arvu (neid, mis jäävad lehtede kõrvale). 

Alustasin 143 aasaga, mille peale heegeldasin 143 ühekordset sammast (mustriskeemil rida 1) ja seejärel tulid kõik ülejäänud read vastavalt allolevale mustriskeemile. Minu varjul on mustrit üksteise kõrval 11 korda. 



Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee

13. aprill 2021

Vanaemaruuduline tekike.

 

Juba ligi kaheksa aastat tagasi alustasin lõngajääkidest teki heegeldamist. Sellesse tekki eraldasin kõik erinevatest projektidest üle jäänud villased (lamba-, meriino- ning alpakavill) ja villasegused lõngad (nt sokilõngad ja mohäärlõngad). Päris kõiki toone ma sobivaks ei pidanud - eelistasin siniseid, rohelisi, pruune, valgeid, lillasid ja mahedamaid roosasid toone. Natuke sinepikollast sai pandud nö aktsendiks. 

Selle aja jooksul võtsin heegeldustöö käsile umbes korra aastas, et tekkinud lõngajäägid jälle uuteks ruutudeks vorpida ning seejärel pooliku teki külge heegeldada. Nii ta muudkui kasvas ja kasvas. 

Aga eelmise aasta lõpus tellisin endale elutuppa uue petrooleumsinise tugitooli ning kui see jaanuaris saabus, sain kohe aru, et toolile tuleb peale "visata" mingi tekk või pleed (paaril lapsel meeldib tugitoolis istuda risti üle tooli, jalad käetoel). No vot, siis võtsingi jälle oma "pooliku" välja, heegeldasin paari rea jagu vanaemaruute juurde, lisasin tagasihoidliku ääre ja viimistlesin.

Kogu töö on tehtud tõesti vaid lõngajääkidest. Mõned lõngajupid olid vaid meetri või paari pikkused - neid sai kasutatud ruutude südamikes. Kuna ühtegi lisalõnga ma selle teki jaoks juurde osta ei tahtnud, ei teinud ma motiivide ühendamist ühe ja sama lõngaga (mis minu meelest on tegelikult nii hea ühtlustav võte), vaid ka see viimane rida on erinevat värvi. Õnneks üldmulje väga kirju ei jäänudki.

Et tekk ei jääks liiga tume, siis on igas ruudus vähemalt üks rida valge lõngaga. 

Heegelnõel oli numbriga 3 mm.

Tekki suurus on 58 x 192 cm. Selleks kulus umbes 650 grammi lõngajääke.

PS! Vanaemaruut on tänavu rõivastel eriti populaarne. Vaata värskeid võimalusi nt siit.



Pahemast poolest ka üks pilt. ⬆⬆

Külasta mind ka Instagrammis @annelikudugurmee 

ja Facebookis @kudugurmee