Minu suureks üllatuseks palus eelmisel talvel mu toona 11-aastane poeg, et ma kooksin talle kampsuni... VILLASE!! Ta nimelt kannab palja jala peal lambavillast sokki ja arvas, et samasugune kampsun oleks ka sama hea. Tema ainus tingimus oli, et kõrge kaelus peab seestpoolt millegi mittekaredaga vooderdatud olema.
Öeldud - tehtud. Või pea-aegu, läks aastake ning eelmise aasta lõpus sain tema kampsuni valmis. Ja ärge arvake, et ma tegin selle mingist meriinoVILLASEst või alpakaVILLASEst või vähemalt uusVILLASEst või Novita vms olematu karedusega villasest. Ei, ikka kõige ehedamast (piisavalt karedast) lambavillasest.
Lõngad on ostetud kohalikust öko jm huvitavat kaupa pakkuvast poekesest (no on meil selline väike huvitav poeke, kus liha-kala jm toidukauba kõrval müüakse ka lõnga ja nt kohalikku koduõlu).
Hall on Hiiu villane, küllap nr 6/2. Samasugust valget värvisin ka teiste toonide saamiseks.
Lambapruuni täpset päritolu ma kahjuks ei tea, kuna lõngaga polnud kaasas ühtki sildikest-vööd... Igal juhul on sellel väga ilus toon! Aga hea reklaami huvides võiks kodused lõngatootjad oma lõngavihid ju ilusate siltidega varustada!
Lõngakulu u 600 grammi.
Vardad nr 2,5 (alumistes soonikutes) ja 3,5.
Kõrge kaeluse sissepoole kudusin puuvillase lõnga ja peenikese sokilõngaga vooderduse. Selle vahele oli hiljem hea ka lukk paigaldada.
Valisin sinna üsna lihtsa ja veidi robustse olekuga metall-luku, mida sai enne üsna tugevalt küünlavahaga hõõrutud, et see ikka piisavalt libedalt käiks.
Kampsuni triipude idee tuli Brooklyn Tweed.net lehel nähtud meestevestilt.
Nagu eelmises postituses mainisin, katsetan erinevaid võimalusi, kuidas kududa ringsalli.
Ega ma alla andnud ja tegin ka sellise, kus algul tuleb kududa pikk sall ning hiljem salli algus lõpp omavahel ühendada. Keeru tegin muidugi enne ühendamist ka peale. Keerd on ikka selleks hea, et kui sall panna kahekordsena ümber kaela, siis ei jää kuskile pusa ega paksu kohta.
Seekord kasutasin hästi jämedat lõnga ja vardaid nr 8.
Pean jälle ütlema, et jämeda lõngaga ei jää palmik hea - minu arvates jääb liiga massiivne ja jäik, samas tõmbub külgedelt liialt rulli - ei aita ka ripsiäär. Tuleb kasutada võimalikult lihtsat kude.
Mina kasutasin parempidiste-pahempidiste kombinatsiooni, mis toimib väga hästi. Võimalik, et ka mingi lihtne augurida sobiks või üleni ripskude...
Lõng: Super Chunky, Rico (60% vill, 40% akrüül; 100g = 90m). Müügil Karnaluksis.
See on imeliselt pehme, soe ja ühtlane lõng (kallis ka, mis on muidugi kurb). Aga selline sall ei torgi. Lisaks saab salli tõesti kiiresti valmis!
28cm laiale ja 155cm pikale sallile kulus 3 tokki ehk 300 grammi lõnga. Alustuseks lõin kõigest 26 silmust.
Vardad nr 8. Samas, tugeva käega inimesele soovitaks isegi nr 9-10 vardaid.
Kuna mul endal juba on üks keerusall ja lisaks on mul üks lõng veel ootel, siis ... kui keegi tahab endale sellist sooja ja pehmet keerusalli, siis võtke minuga ühendust...
Vaata ka siia: FB.
Katsetasin erinevaid võimalusi, kuidas kududa ringsalli. Tahtsin teha salli, millel on vint peal, st kui ringsall on täies pikkuses, siis on tal 360-kraadine keerd sees. Kui aga sall panna kahekordsena ümber kaela, siis ei jää kuskile pusa ega paksu kohta.
Proovisin erinevaid mustreid, tehnikaid ja lõngasid.
Tehnilise poole pealt on võimalik 2 varianti:
1. kududa pikk sall ning hiljem salli algus lõpp omavahel ühendada.
2. kududa ringselt.
See on üks mu lemmikuid. Kootud ringselt. See sall on pehme, üsna lai ning venib parasjagu nii pikkusesse kui laiusesse. Lisaks on seda väga mõnus ka täies pikkuses ehk ühekordsena kanda.
Lõng: Greenland, Coats HP (50% vill, 35% akrüül, 15% alpaka; 50g/50m). Kulus tervelt 8 tokki ehk 400 grammi.
Tegin eelmisel aastal samas lõngast endale ühe palmikute-nuppudega mütsi, millega olen väga rahul - mu enimkantud talvemüts.
Vardad nr 6.
Mõõdud: 32 x 150 cm
Siit peaks näha olema, kuidas üks ring jääb teise sisse. Sellega on muidugi omamoodi sättimist, sest ilusti üksteise sisse lähevad need vaid juhul, kui salli õigetpidi keerata.
Kirjutasin väikese juhendi ka:
Luua ringvardale 190 silmust. Ühendada silmused ringiks nii, et vardale jääks silmustest üks keerd. Koo üks ring parempidi ja kontrolli, et vardal oleks ikka vaid üks keerd. Edasi koo mustri järgi, kuni saavutad soovitud laiuse. Lõpuks koo silmused maha.
Ripsiread alguses ja lõpus ei ole vajalikud - jääb ilma nendetagi väga hästi hoidma.
Samast lõngast proovisin ka teisel viisil salli teha - kudusin pika palmikutega salli, mille otsad kokku silmasin, kuid tulemus ei rahuldanud mind üldse. See sall jäi kitsaks soolikaks, ei hoidnud hästi ja venis liiga vähe. Ei hakka näitamagi. Parem näitan pilte oma ilusast, laiast sallist.
...on valged ja jäälilledega.
Lõng: Emmebi Nazca loodusvalge (50% villa, 30% alpakat, 20% mohhääri, 50g=75m), mida kulus veidi alla 100 grammi.
Vardad: nr 3,5
Silmuseid ripsilises randmes 28, hiljem 36 - küll oli tore vahelduseks kinnast nii jämeda vardaga kududa 
.
Alustan oma aastat eelmisel aastal lõpetatud sokkidega. Kuna need on üpris sarnased Märdile tehtud sokkidega, siis polnud mul esialgu plaanis neid siia üles riputada, aga need värvid on ikka nii säravad (isegi halli lõnga taustal), et tahtsin ikka jagada.
Mõned triibud on seekord värvitud seentega (punane - verkja vöödikuga, roheline - põdramokaga), teised taimedega. Pean tunnistama, et oma varasemate taimedega värvitud lõngade kohta ei ole ma kirja pannud, millega need värvitud said. Tavaliselt oli sellega nii, et kui lõngad värvitud, tundus ikka, et toon on liiga lahja. Samuti mõtlen ma iga kord pärast seda taimede või seentega mökerdamist, et "jääb viimaseks korraks" - no tegevus on küll huvitav ja tulemus ettearvamatu, kuid tegelikult üpris aega- ja energiatnõudev (ühesõnaga - kulukas).
Olen siin kalkuleerinud, et kui tahta sarnaseid sokke müüa, siis hind kujuneks hm! soliidseks. Ja isegi kui värvida korraga suurem kogus lõnga ja sellega veidi ajas kokku hoida, siis iga seen või taim tuleb ju ikkagi käsitsi ükshaaval korjata. Vahva oleks muidugi ka valmis heinapall potti lükata ja vaadata, mis värv tuleb
Mõne seenega on veidi lihtsam, sest näiteks nii verkja vöödiku kui põdramokaga on mul tavaliselt nii, et kui juba ühe leiad, siis varsti on kott täis ka - kipuvad hulgakesi koos kasvama. Samas verev vöödik on nii pisike, et otsi või luubiga ning mina ei ole neid veel hulgi koos kasvamas ka leidnud.
Triibusokid kudusin kolmekordsetest lõngadest, Raasiku Aade 8/3. Sinise sooniku lõng on veidi peenem, värvitud Laumetsa villavärviga.
Vardad soonikus nr 1,75 (22 silmust vardal) ja hiljem nr 2 (17 silmust).
Seekord tegin spiraalse otsakahanduse.
Ilma pikema sissejuhatuseta ütlen vaid, et seoses käsitööga on mul igal aastal hullumeelsed plaanid – sellised, mis eeldavad, et nädalas on vähemalt 10 päeva, kõik need päevad on pikad ja valgusküllased, puuduvad kõiksugu muud kohustused ja haigused. Ning kõige tipuks ma tõesti peaksin kõik need oivalised tunnid kasutama käsitöö tegemisele, mitte aga teiste tegemiste imetlemisele... No jah, tegelikkus on kõik teistsugune, kahjuks (või õnneks, sest muidu oleks vist mu juhe ammu koos).
2013. aastaks planeerisin oma tööd nii, et aasta igaks nädalaks oli sätitud vaid 1 töö. Täpselt nii, et iga kord kui mõni hea idee tekkis, kirjutasin selle kalendri mõnele vabale nädalareale. Igaks kuuks tekkis nii järk-järgult umbes 4 (käsi)tööd. Mõne mahukama „toote“ jaoks reserveerisin ka 2 nädalat, aga väiksemad tööd rihtisin nädalale, kus nagunii sai vähem aega näputööle pühendada (nt pühade või reiside vms tõttu). Vajadusel tõstsin oma tegemisi ka jooksvalt ümber.
Muide, varude üleostmise pidurdamiseks oli selline skeem väga hea. Jätkan ka tuleval aastal...
Seega olin 2013. aastaks planeerinud 46 eset, sh 8 salli (neist 2 pitssalli), 5 paari sokke, 5 paari kindaid, 5 põlle, 3 suuremat tikandit, 2 kampsunit, 2 tuunikat, 2 lapitekki, 2 paari sukki, 2 paari pitspõlvikuid, 2 mütsi, sussid, säärised, lapse retuusid, mehe vest, lapiseelik jne. Valmis sai üle 35 eseme... Midagi eelnimetatutest jäi tegemata ja mõned võtsin plaaniväliselt vahele.
Päris palju mu aasta alguse plaanides lõi segi kudumisalane täiendkoolitus. Tegelikult oli see muidugi ütlemata vajalik ja huvitav aeg, sest Anu Pink ja Kristi Jõeste õpetasid seal selliseid suka-kinda kudumisvõtteid, mida ma naljalt muidu poleks osanudki tähele panna, rääkimata teostamisest. Kursuse lõpus valmisid mu selle aasta ühed tähelepanuväärsemad tööd: Mustjala sukad (ülal) ja Muhu labakindad.
Tasakaaluks traditsioonilisele eesti kudumile ihkas hing ka midagi ise luua ning nii valmisid mul mõned pitskudumid.
See sinine topp oli täiesti plaaniväline tegemine. Aga on ju nii, et vahest ei saa häid ideid ootele jätta...
Sel aastal ei jõudnudki ma rohkem kui 3 pitsilist salli teha. Kõik said kolmnurksed. Minu lemmikuks osutus siiski ülevalt keskelt suunaga alla laiusesse kudumine. Mitte nii nagu see vesiroosikirjaga rätt, mille kudumist alustasin altnurgast. NB! Selle räti juhendi kirjutasin ka üles (leitav septembrikuu postitustest).
2013.a valmis mu elu esimene lapitekk. Jäin täitsa rahule, kuigi nüüd näen küll, et raam on (võrrelduna põhiosaga) liiga lai... Tekk on aktiivses kasutuses.
Kahju, et teist ei jõudnud – see on juba uue aasta nimekirja pandud.
Aga sellele mantlile olen aasta jooksul palju kiitvaid hinnanguid saanud.
Järgmise aasta tegemised on suures osas juba paigas – kes tahab minult midagi tellida, kiirustage!
Hetkel aga on mu plaanid sellised:
1. mees peab omale lõpuks minu kootud vesti saama (alpakavillane lõng olemas),
2. Atsile koon kampsuni (arvatavasti triibulise, lambavillane lõng olemas),
3. Kristina villased palmikutega põlvikud (lõng olemas),
4. mohäärist sviiter mulle endale (arvatavasti Anna juhendi järgi, lõngasid on mul palju, tuleb raske valik!),
5. veel ühed pitsilised põlvikud (seekord tuleb juhend ka kirja panna, lõng vist olemas),
6. 5 pitssalli (lõngad ammu olemas),
7. Mustjala sõrmikud,
8. üks vallatu kootud tuunika (lõngad ootel eelmisest suvest, idee niisamuti),
9. suur lapitekk Anni tuppa (kangad olemas),
10. spiraalseelik (pidin ju 6 paaniga ka tegema – kangad olemas),
11. linase-puuvillasegu lõngast topp harutada ja uuesti kududa (Anna juhendi järgi tehtud langeva kaelusega topp tuli mulle pisut kitsas - tuleb mõelda, mida teha...),
12. tahaks üht suurt (arvatavasti meriinovillast) pleedi, mille sisse end ntx vabaõhuetenduse ajal mässida!
13. Annile uus kootud suvetopp, sest eelmisest kasvas ta välja (puuvillasegu lõng olemas).
14. mulle oleks ka vaja üht suvekampsunit (lõng teadmata, millest küll teha, et ei oleks kare - puuvillasest??),
15. fuksiakarva boolero vms pitsilist (no see plaan on mul juba vähemalt 2 aastat olnud, materjal muidugi olemas),
16. üks talvine tuunika (materjali ja tegumoe osas pole „tellija“ veel otsustanud),
17. mõned tikandid,
18. mõned taaskasutusprojektid nii õmblustööde kui ka kudumite vanutamise näol,
19. järgmiseks talveks sokke, kindaid lastele ja teistele.
Nii, nüüd tundub, et heegeldamist ei tulegi... Kahju... Võiks ikka... Tuleb mõni hea idee leida! Näiteks seesama kott, teiste värvidega... Võib-olla...
Tegelikult ka pleedi võiks ju hoopis heegeldada...
Vahvat aasta viimast päeva ja tegusat uut aastat!
Kuna juba paar nädalat tagasi oli mul tunne, et seekord jõuluks lund ei tule, võtsin välja just valged ja hõbedased jõulukaunistused.
Mõne päeva eest ehtisime valgete ehetega ka kuuse. Nüüd on pilt valgem ja tunne helgem...
Aga natuke muid tegemisi ka: päkapikule meisterdasin vildist mantli (mille ta magamise ajaks riputas spetsiaalselt keerutatud traadist riidepuu peale) ning vitstest jõulupärja kaunistasin pähklite, kastanite ja tammetõrudega.
Ning teetass sai endale Isetegija advendikalendri ja Snowdropi kaasabil valge villase vesti.
Kaunist jõuluaega!
