10. november 2017

Tavalised banaanisokid.

Ega need sokid suurt tähelepanu väärigi, sest mis siin ikka erilist on... parempidine kude ja tavaline (soonikust alustatud) kudumisviis. Aga tavapäratu on hoopis see, et sokilõnga värvisin seekord hoopis tokis. See tähendab seda, et ma ei kerinudki lõnga vihiks ümber, vaid panin kaks valget lõngatokki (selliselt nagu need poest tulevad) algul kollase värviveega potti ning kui värv oli kinnitunud, tõstsin need tokid otsapidi tumehalli värvilahusega potti. Eelnevalt olin tokist läbi surunud pika grilltiku, mille asetasin nüüd üle värvipoti nii, et värvi sisse ulatuks vaid 3-4 cm lõnga. Tulemust näeb mu Barcelona postituses (klikkige selle pooliku soki pildile, siis näete lõngatokki paremini).

Olin ennast meelestanud selliselt, et toki sisemus ei jõua kollase värviga piisavalt "sõbruneda", mistõttu võib osa tokist jääda heledam või hoopiski valge. Tegelikult aga värvus kõik ilusti kollaseks. Ainult hallid värviträpsud jäid toki sisemuses veidike lühemad (see on ka loogiline, eks), mistõttu on mu sokkidel päkkades mõnusad peenikesed triibud.
  

Tunnistan ausalt - neid sokke oli päris naljakas kududa. Eriti siis, kui esimene oli valmis ja hakkasin kuduma teist, paremat. Tundus, et sokid tulevad täiesti erinevad. No vaadake ise - esiteks oli teisel lõngatokil osa lõngast halliks värvimise käigus tokilt maha jooksnud ja nii on parema jala soki soonikust kolmandik täiesti hall. Ja sealt edasi on hallid triibud märgatavamalt lühemad kui teisel sokil (jah, seda tean ma vaid ise, sest piltidel seda tegelikult ju eriti ei tajugi). Kolmandaks veel see osa, mis tuleb pärast kanda - kuhu seal küll hall värv kadus? 

Sellepärast tuligi mul imelik mõte, et kõrvalekalletest tuleb tähelepanu eemale juhtida ning säärtele pisikesed lilleõied peale tikkida. 




Kannad kudusin hiljem. Sellise kirju lõnga puhul tundub see olevat kõige parem variant. Ega ma ju ei teadnud ka, kas mul lõngast jagub. Nii jätsin tagavaravariandiks selle, et kannad (ja vajadusel ka sokininad) tulevad mingist teisest lõngast. Õnneks õiget lõnga (napilt) jagus.

Lõng, mida värvisin, oli Sloveenia tehase toodang: Bilby, Albin (75% villa, 25% polüamiidi; 50g/175m).
Vardad nr 2.
Silmuseid soonikus 20*4, säärel 16*4.



Palun öelge mulle, mida teha talvel selle piparmündipotiga mu selja taga. Savipott võib vist õues talviste külmadega katki minna? Kas peaksin piparmündi tingimata kuskile peenrasse istutama või võin ta hoopis koos potiga nt garaažiaknale tõsta? Äkki on kellelgi kogemusi...

4 kommentaari:

  1. Väga õnnestunud värvikatsetus!
    Mina paneks piparmündi peenrasse, mul endal juba aastaid, aga näeb veidi teistsugune välja - neid on vist mitmeid sorte.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul on jah üsna väikese lehega piparmünt, aga see-eest väga intensiivne. Nii tahaks teda teda üle talve kuskil siseruumides hoida, et siis ka talvel värskeid lehti noppida. Aga pean vist tõesti varred maha lõikama ja ära kuivatama ning siis juuripidi peenrasse panema...

      Kustuta
  2. Toredad sokid! Kas sul on mingi nipp, kuidas vältida auke külje peal, kui sellist kanda kood?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh Arella! Hea küsimus... 1. Kui tallaalust sokiosa hakkan kuduma, siis esimese rea uued silmused võtan hoopis abilõngale, mille siis kanda kududes ära harutan ning nii saan ilusad puhtad silmused vardale. 2. Külgedelt võtan ühe lisasilmuse juurde ning seda kindlasti keerdsilmusena ja mitte kahe silmuse vahelt, vaid eelmise (või isegi üle-eelmise rea) silmuse seest. 3. Enne kahandamist teen 2 ringi ilma kahandamata.

      Kustuta