Vahest on nii, et kui tuleb mõte teha konkreetsele inimesele mõni käsitööese, siis selle elluviimine on nii paganama raske... Üks asi, et ei teagi nagu, mida see inimene täpselt vajaks... Aga isegi kui idee on olemas, siis värvide või mustrite väljamõtlemine võib kujuneda sama ületamatuks takistuseks. Vot ei tea, kas ma siis ei tunne seda inimest piisavalt või hoopis pole tal nii väljakujunenud stiili, et mul tekiks see sisemine tunne, et "vot täpselt sellise asja ma talle teen".
Ulvi puhul oli kõik täpselt vastupidi. Mul oli nii idee kui ka visuaalne pilt. Punane. Puhas leegitsevpunane Kihnu vardakott.
Õnneks oli mul ka piisavalt palju sobivaid kangaid: valge-punasekirjusid, punase-mustakirjusid ning punase-kollasekirjusid. Mõnus oli neid sobitada. Kotisuule leidsin isegi neerumustrilise ja voodriks romantilise roosade roosidega vanaaegse kangatüki.
Kihnu vardakoti õpetuse leidsin: siit (kahjuks ei ole see just parim juhend - tegijal oleks vaja mõningaid õmblemisalaseid eelteadmisi).
Mõned neist kangastest olid mul ka siis kasutuses, kui õmblesin palavate ilmade tulekul Annile uue suveseeliku.
NB! Kas te märkasite sõnumit Anni t-särgil - see oli määratud teile (ja muidugi Ulvile)!
Meil on sel aastal palju õunu!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar