Nagu viimastel aastatel tavaks, õmblen ma igal suvel mõned poekotid. Ega´s saagi ju kuidagi teisiti, sest mu garderoobis asuvatesse kangavirnadesse lisandub aeg-ajalt just sellised vahvaid, poekottideks sobivaid tugevamaid puuvillaseid kangaid.
Need kangad on muidugi nö taaskasutus, st ostetud teise ringi poodidest. Tundub, et tegemist on olnud valdavalt kasutamata kardinate vm sisustuselementidega. Nendest on üsna huvitav kotikesi kombineerida - ei ole nii, et võtad suure kangatüki, lõikad sobivad tükid välja ning õmbled kokku. Ei, paratamatult tuleb kombineerida ja nuputada, harutada õmblusi lahti ning sättida mustreid. Sest kangatükid kipuvad olema kas liiga kitsad või lühikesed... või on neil üleliigsed õmblused, kardinapaelad, pitsid või satsid...
Aga mulle meeldib mõte kahekordsest keskkonnasäästust:
1. jääb ports kilekotte ostmata,
2. jääb ports uut kangast ostmata, sest see "vana" kangas sobib imehästi poekotiks.
Selle suve esimesel kotil õmblesin marja- ja lillemustrilise kanga kokku ruudulisega.
Siiru-viiruline punane poekott sai aga endale poest ostetud spets sangad, sest seda kangast oli mul napilt käes.
Tahtsin teha ka ühe tagasihoidlikuma koti.
Ja üks sügisene poekott.
See retrokangas on minu lemmik - oleks seda rohkem, õmbleksin endale kasvõi kleidi...
Need kotid läksid müüki: vt Disainimaja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar