Oh jah! Mõnikord mõtled parimat... isegi unistad, aastaid... kood valmis ja ei kannagi. Nii juhtus selle kardiganiga. Ma ei kandnud seda vist rohkem kui 2 korda - esimene kord pildistamisel ja siis mingi hetk veel. Miks? Kindel ei ole, aga põhiliselt vist selle pärast, et ma ei suutnud kudumit mitte mingite kleiti-seelikute-pükstega kokku sättida. Sain aru, et suurem osa rõivaid vajavad ainult ühevärvilist jakikest-kardigani. Minu lühike ja kirju kardigan ei sobi nendega.
Lisaks oli kudum suve jaoks liiga soe (loe: paks) ja talve jaoks liiga hele. No tegelikult võiks ju talvel vahest heledat kanda küll, aga millega... ja arusaadavatel põhjustel tahaksin talvel just pisut pikemat kudumit...
Ja viimane, kuigi mitte väheoluline - taskuid ju mu lühikese jakikese peale ei mahtunud.
Lahendasin kogu mure nii, et harutasin üles kardigani alumise osa (soonikust kuni kaenla alla) ning kudusin uuesti ja pikemalt, samal ajal varasemast veidi rohkem silmuseid kasvatades. Õnneks oli mul paras ports sedasama türkiissinist ja valget lõnga, mida ülemises otsas juba kasutasin. Ka peenikest puuvilla-linasegu Concept Polynesia lõnga leidsin peaaegu terve toki. Tumedamad sinised ja beežid lõngad võtsin oma jäägikorvist ning kombineerisin kuidagiviisi kokku.
Uue kardigani seljapikkus on 86 cm ja kaalub umbes 940 grammi. Arvatavasti venib kudum veidi pikemaks, sest hetkel on see alumine osa vaid kergelt aurutatud. Pesemisega venib kindlasti mõni sentimeeter juurde.
Mõtlesin, et hakkan "uut" kampsunit kandma oma õhtustel jalutuskäikudel, siis kui ilma pealevisketa jahedaks kisub...
Head suured taskud, kuhu mahuvad nii võtmed kui ka telefon!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar