Need keerdsilmustega randmesoojendajad kudusin ühele oma poegadest. Mu lastel ei ole vedanud - nad on saanud samasugused õrnad käed nagu minul. Igal kevadel, kui õues on juba parajalt soe, et sõrmikuid enam mitte kätte tõmmata, peame me maadlema krobeliste-punetavate käeselgadega ning lõhenevate sõrmenukkidega. Et muret vähekenegi ennetada, koon neile randmesoojendajaid ehk sõrmituid.
Kuna lapsed ei taha kevadel enam lambavillast, siis otsin muid lahendusi. Tundub, et Novita sokilõngad lähevad liiga kiiresti topiliseks ja nii kaotavad randmesoojendajad oma hea väljanägemise. Tihedama keeruga peenikese meriinovillase lõngaga on mul paremaid kogemusi (nt need Merino Superfine, Cervinia lõngast kootud esemed pidasid väga hästi vastu), kuid kahjuks meie kohalikus poes sarnaseid lõngasid ei müüda ja kui kiiresti-kiiresti on vaja uusi sõrmitud, tuleb olemasolevate varudega hakkama saada.
Kodus oli mul aga huvitavat naturaalhalli meriinovillast lõnga Lamana Como, mille Woolmint mulle juba sügisel kingituseks oli saatnud. See lõng on pisut teistsugune kui harjumuspärane meriinolõng - Como on küll eelnimetatust hulga peenem, kuid tihedam. Lõng ei veni nii palju ning kudum tundub käe all väga pehme ja meeldiv, kuid mitte nii õhuline, puhevil ja vetruv (nagu tavalised meriinovillased kudumid). Samas, minu hall toon tundub pigem tviidile sarnanev. Arvan, et sellest lõngast võiks kududa beebile õhukese suvekampsuni või -mütsikese.
Lõng: Lamana Como (100% meriinovill; 25g/120m), mida kulus veidi üle 1 toki ehk umbes 30 grammi.
Vardad nr 2,5.
Alustatud 48 silmusega ringil.
Need randmesoojendajad leiavad väga intensiivset kasutamist - rattasõit ja jalgpall on poisil igapäevased. Nii et test tuleb karm...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar