2. mai 2015

Pitsilised sokid.

See punane sokilõng oli mul ammu olemas. Ostsin selle mõned aastad tagasi, sest tahtsin vahelduseks kududa just ühed pitssokid. Lõng seisis, sest ega mul endal neid pitsilisi niiväga vaja polegi - ehk toas käimiseks vaid... Talvesaapa sees eelistan ikka villast kanda. 

Muide, ma olen kunagi ühed pitssokid kudunud küll, kuid ka need olid tavalisest lambavillasest. Üleval need hästi ei püsinud, kuid sellest hoolimata kandsin need paari talvega üsna räbalateks (tagantjärgi arvan, et kulumisele aitas kaasa see, et kude oli neil liiga hõre).   

Möödunud talvel uuriti kuskil foorumis, kuidas kududa pitsilisi põlvikuid nii, et need ka üleval püsikisid. No et nad jalas alla ei vajuks... Oma kogemusest tean, et üldjuhul on põlvikutega lihtne - need tuleb kududa jala järgi (nagu näiteks need põlvikud), nad võiksid ulatuda sääremarja laiemast kohast ikka ülespoole :) ning mõistlik on üles teha tugevam soonik. 
Aga sokid ulatuvad sääremarja laiemast kohast ju allapoole, st just sellise kohani, kus nad kohe kuidagi ei taha püsida... Siis tuli mul mõte, et koon nii, et soki pealpool on pitsmuster ning tagapool (ja talla all) soonik. 

Ma veel ei tea, kas see toimib, st kas püsivad paremini üleval või mitte ning võib ka olla, et minu üsna lühikeste sokkide puhul on seda üldistust raske teha...

Soonik talla all on üsna harjumatu. Aga mulle selline massaaž meeldib.

See punane on nii eriline värv, et väga uhket või suurt mustrit ma kududa ei tahtnud. Lisaks ei ole ju toasokke vaja väga kõrgeid teha ja nii ei ole seda mustrilist pinda ka just eriti palju... 

Mitu korda lappasin läbi kõik oma kudumustrite raamatud. Otsisin just lihtsamat, rahulikumat mustrit, kus ei oleks liiga palju augukesi. Ühega kudusin esimese soki valmis kuni poole jalalabani ning siis otsustasin, et igav on - muster ei paistnud välja, oli liiga tihe ja kohati tundus ka sokk väga jala ümber. Harutasin. 

Pärast uusi otsinguid jäi mulle suurest kuduraamatust (muidugi Eesti silmuskudumine I. Tavad ja tehnikad, Anu Pink, Siiri Reimann, Kristi Jõeste) silma Iisaku pitsiline sukakiri. Mulle meeldis, et pitsimustriliste veergude vahel olid pahempidised read, mis muudab selle koe veidi elastsemaks, justkui sooniku.




Lõng: Novita Nalle (100g/260m; 75% vill, 25% polüamiid), mida kulus 80 grammi.
Vardad: 1,75 mm.
Silmuseid ülemisel säärepitsil 66, säärel 65 ja päkal 48. 




Need hüatsindid õitsevad praegu minu aias.

8 kommentaari:

  1. Väga õnnestunud sokid! Nalle on ju tegelikult selline lõng, mis hästi vormi hoiab, arvatavasti püsivad sokid üleval küll.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Usun küll, et hoiavad vormi. Kudusin üsna peenikese vardaga, st kude on ka tihe ja soonik hoiab ka mõnusalt-tihedalt.

      Kustuta
  2. Väga kenad sokid! Muster on huvitav, jätan meelde ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Olen ka selle leiu üle rõõmus.
      PS! samal lehel (samas raamatus) on veel üks põnev sokimuster, mida tuleb kindlasti proovida :)

      Kustuta
    2. Mul ei ole veel seda raamatut, pean kindlasti endale ka soetama. Nüüd tekitasid huvi, mis mustrist sa räägid :)

      Kustuta
  3. Anonüümne3/5/15 08:25

    Sokid on ilusad ja väga rõõmsat värvi. Muster paistab väga hästi välja. Ja jälle saan näpunäiteid sooniku kasutamisest meelde jätta. Aitäh. tumevalge

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See on selline tore vaarikamoosi värv :)
      Tore kui sain ideid pakkuda.

      Kustuta