Väike valge kardigan

Olles katsetanud erinevate suviste lõngadega, sh nii täispuuvillaste kui ka kombineerituna muude kiududega (nt villa või viskoosiga), siis on mul välja kujunenud 3 lemmikut:

• Kergemate, õhemate, igapäevasemate kudumite jaoks võin soovitada Stenli Tiramisu (60% puuvilla, 30% meriinot, 10% akrüüli; 900m/450g), mis sobib eelkõige pitsiliste kudumite jaoks, aga olen sellest kudunud ka ühe mitmevärvilise ja isegi ühe triibulise sviitri. Kõigiga väga rahul! Tellida saab seda lõnga nt siit.
• Pisut toekamate kudumite jaoks (sobib kanda ka talvel) eelistaksin Rowan Softyak dk (76% puuvilla, 15% jakivilla ja 9% nailonit; 135m/50g), mis sobib nii palmikuks, lihtsamaks pitsimustriks, mitmevärviliseks mustriks kui ka triibutamiseks). Lõnga hind ei ole küll soodne (üle 11 euro toki eest), kuid oma hinda väärt. Osta saab seda nt Käsitööjaamast. Tegelikult on hea ka Rowani teine paksem lõng Cotton Cashmere (85% puuvilla, 15% kašmiiri; 125m/50g), aga selle pakkumine on hetkel kuidagi niruks jäänud...
• Soodsama klassi lõng, mida võin soovitada, on DROPS Cotton Merino (52% meriinovilla, 48% puuvilla; 120m/50g), millest olen samuti kudunud nii pitsilise sviitri kui ka palmikutega kardigani - mõlemad koed jäävad tõesti ilusad. Lõng on eelnimetatutest veidi raskem ning venib pärast pesu üsna palju. Seetõttu soovitan kasutada peenemaid vardaid kui toojainfol kirjas ning kudumi pikkuses arvestada venimisega. Hea on see, et lõnga saab soetada väga paljudest meie lõngapoodidest, nt Must ja Roosas on hea valik kohapeal olemas, kuid Käsitööjaamas on hetkel 10% soodukas. 

Kõigi nende lõngade puhul olen kasutanud enamasti vardaid 3,5 mm. Tiramisu puhul jääb kude õhulisem, kuid teiste puhul tihedam. Pean vist veel mainima, et koon üsna kesmiselt, st mitte üleliia tugevalt ega lõdvalt.

Üldse ei meeldi mulle kudumiseks (ja hiljem kanda) kasutada merseeritud puuvillast lõnga. Heegeldada on sellega küll mugav, aga pigem mitte rõivasteks. 

See väike valge suvine kudum on jälle kootud Bulgaaria lõngast Stenli Tiramisu (60% puuvilla, 30% meriinot, 10% akrüüli; 900m/450g; värvikood 0044),  mida kulus 270 grammi. 

Seekord võtsin veidi peenemad vardad numbriga 3 mm, sest koekirjas on üsna palju augukesi ja ma ei tahtnud, et need jääksid üleliia suured.

Kudusin alt üles, aga alumise sooniku tegin alles siis, kui kehaosa oli valmis, sest lõnga oli mul piiratud koguses ja pidin kõigi soonikute pikkuste kudumisel lõnganappusega arvestama.

Juhendit ei tasu küsida - seda pole, sest kudusin tunde järgi.

Mustriga mängisin ka nagu tahtsin. 

Aaugurea põhimõte on nii: OAO-OAO-, kus 

O on õhksilmus,

A on 3 silmust kokku, nii et keskmine silmus jääb peale,

- on pahempidine silmus.

Vaheridadel tuleb kokkuvõtva silmuse kohale kududa pahempidine silmus ning kõik ülejäänud on parempidised silmused. 

1. rida (töö parem pool - augurida):  * 1 õhksilmus, koo 3 silmust parempidi kokku, nii et keskmine silmus jääb pealmiseks, 1 õhksilmus, 1 pahempidi *. Koo rea lõpuni samas rütmis.

2. rida (töö pahem pool): koo kokkukootud silmuste kohale parempidine silmus ja kõigi teiste kohale pahempidised silmused.

3-6. rida: koo eelmise rea järgi, st paremalt poolt vaadatuna on vaheldumisi 3 parempidi, 1 pahempidi.

7. rida (töö parem pool - augurida): koo pahempidise silmuse kohale parempidine silmus ja 3 parempidist silmust koo kokku nagu esimesel real, st * 1 õhksilmus, koo 3 silmust parempidi kokku, nii et keskmine silmus jääb pealmiseks, 1 õhksilmus*. Koo rea lõpuni samas rütmis.

Jätka nagu 2-6. rida.

Mina tegin mõnikord vaheridasid vähem, et ikka endal oleks huvitavam :)

Pildid tegime juba kolm aastat tagasi Leedus, Palangas. Kui ülemised fotod on võetud merevaigumuuseumi juures (mul juba mitmes kord seal käia ja ikka on huvitav), siis viimane foto on Palanga kuurorti muuseumi ees (väike armas puitvilla, aga näitused ise ei olnud kahjuks seda aja- ega rahakulu väärt).

Facebook @kudugurmee

Instagram @annelikudugurmee