21. oktoober 2019

Koeravillast kampsun.


Ülle kogus oma suure ja pehme lemmiku karva ning lasi sellest Julikal (Lammas Linnas villastuudio) teha palju-palju lõnga. Juba eelmisel aastal kudusin ma sellest lõngast Üllele kaks paari randmesoojendajaid ja ühe pika jaki/kampsuni. 



Kampsuni kudumist alustasin eelmise aasta kesksuvel, aga head mõte see ei olnud... Mäletate ju, et eelmine suvi oli megasoe. Tänu sellele palavusele käisin ma enamasti ringi lühikeste pükste või napima kleidiga ja kui kampsun hakkas juba veidi rohkem pikkust koguma, vajus see kududes mu paljastele jalgadele. Vähe sellest, et palavusega hakkab koeravill torkima, on see ju soe! Mida rohkem ma olin kudunud, seda hullemaks (loe: soojemaks) mu olemine läks ning mingi hetk ma lihtsalt loobusin ja jätkasin kudumist täitsa suvel lõpus/sügise alguses.  
Kui kampsun novembris valmis sai, olid ilmad juba jahedad ja kudumi soojus tundus nii mõnus. Mõtlesin, et talveks oleks samasugust suurt tekki vaja diivani lähedusse...


Mul on nii hea meel, et leidsime koos Üllega mustri, mis karvase kudumi pinnalt ilusti välja paistab. Tavalised kitsad palmikud oleksid siin liiga lahjaks jäänud ja vikkelkiri karva vahel ära vanunud. 

Hõlmade kinnituseks tulevad hiljem haagid.


Kampsun on kootud alt üles. Seljapealne muster jookseb kapuutsil edasi. 



Kui Ülle oma lõngadega minu juurde tuli, siis esiti kartsin, et äkki jääb meil lõnga puudu, sest kott tundus üsna kerge. Poolmantli pikkusega (selja pikkus 83 cm) ja kapuutsiga jaki jaoks kulub ju omajagu lõnga - no vähemalt kilo, mõtlesin ma. Aga suur oli mu üllatus, kui suur osa lõnga jäi hoopis järgi. Koeravill on lihtsalt nii kerge - kampsun on küll pikk ja soe ning üsna jämedast lõngast, aga ikkagi kerge - kaalub kõigest 820 grammi.

Kuna koeravill on üsna karvane, siis ei tasu kudumiseks võtta väga peenikesi vardaid - pigem just jämedamad, et kudum ei tuleks liiga tihe ja soe, ega vanuks. Muidugi on erandeid, sest vahest ongi eesmärk ülimalt soe ja tihe kude...

Mina kasutasin vardaid nr 4,5 mm (soonikus nr 4). 

Üks hea omadus oli koeravillal veel - kudum ei veninud märjana palju ja hoidis hästi vormi.


November oli nii sünge ja hall ning mu kiiruga tehtud fotod ei tulnud just kõige säravamad :) Tegelikkuses on kampsun veelgi ägedam ning hoiab omanikul ilusti kehasse (mu mann oli täiesti vale figuuriga). 

Jälgi mind ka Instagrammis: @annelikudugurmee

7 kommentaari:

  1. Koeralõng on selles suhtes huvitav, et pesemata viht on nagu lambalõng kunagi, aga pesus maht kasvab ja lõng läheb hästi kohevaks. Minu mõnest vihist koeralõngast sai pool vannituba lõnga täis, kui pesema hakkasin. Üllatus oli totaalne.
    Kampsun on hästi mõnus-karvane ja kena.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, ega väga tihedalt ei tasu kududa. See karvasus katab muidu pinna liialt ära. Põnev lõng oli - keras tundus hallikam, pärast kudumina pruunikam.

      Kustuta
  2. See on nii kihvt kampsun,et mul pole sõnu. Super!!! Kapuuts on ka väga sobiv kampsuni juurde. Kas sul oli mingi kapuutsiga mudel eeskujuks?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh, Ülle! Otseselt ühtki eeskuju polnudki. Mul on endal üks laia kraega kampsun, mille järgi oli hea vaadata, kuidas kapuuts kampsuni küljest kujunema peaks. No ja paar kapuutsi olen kunagi varem kudunud ka. Mul on ses suhtes vedanud, et suudan oma peas enne kõik välja mõelda ja tulemust ette kujutada. Väikesed tehnilised trikid tulevad juba töö käigus.

      Kustuta
  3. No seda minagi vaatasin, et keras paistab lõng hallikas, aga kampsunina pruun. Sellise nagu vanutatud mulje jätab, väga mõnus ja juba vaadates hakkab soe! :) Imeline!

    VastaKustuta