Seekord näitan võõraid töid, minu kodu tikitud tekke.
Mõlemad on päris vanad, aga kahjuks ei olnud müüjatel kummagi teki kohta lisainfot. Nii et kui keegi lugejatest nüüd vaatab ning oskab mulle midagi öelda päritolu (tikkija, paikkonna) või ajastu kohta, siis olen väga tänulik....
Esimese, tumepunasel põhjal teki, ostsin hiljuti Facebooki kaudu vanavara müüjalt. See tekk ei ole väga suur (u 120 cm küljepikkusega). Mina kutsun selliseid kirstutekkideks, sest neid on hea kasutada vanade kirstude katmiseks, aga küllap sobivad need hästi ka väiksema voodi jalutsisse või seinale.
Üsna kindlalt võib väita, et tegemist on Läänemaa tekiga. Raamatus "Lihula lilltikand ja meistrid" on päris mitu väga sarnase kompositsiooni ja motiividega tekki. Nii usun, et ka minu teki võis eelmise sajandi esimesel veerandil tikkida mõni Lihula meister.
Oma tekiga on see hea, et saab piiluda teki tagumisele poolele, tikandi vahele ja kanga sissegi - näituse või muuseumiteki puhul ei ole see ju tavaliselt lubatud. Nii on näha, et tikandilõngad on algselt olnud veelgi kirkamad. Sinakashallid taimevarred olid tegelikult erkrohelised, roosad neolõngadega tikitud lilled veelgi ergemad-kirkamad. Tikandi alt oli näha, et motiivid on millegi tumedaga eelnevalt kangale ette joonistatud.
Tuniisitehnikas heegeldatud ääripits on samuti väga pastelseks pleekinud - ühe ääre tagumine pool (ülemisel fotol esiplaanil) näitab, et äärepits on esiti heegeldatud erkude toonidega.
Tundus, et tekk oli pikalt seisnud suitsusaunas, sest haises tugevalt just sauna järgi. Mind see küll ei häirinud (meenus lapsepõlv ja saare sauna tumedad palgid), aga poiss kirtsutas nina ning ega eluruumis olekski saanud tekki niimoodi hoida. Panin teki jahedamapoolsesse vette pooleks tunniks ligunema. Lisasin veidi villapesuvahendit ja sorts äädikat, vähesed plekid eemaldasin sapiseebiga. Väike hirm oli küll, et äkki juhtub midagi halba - värv läheb laiali või õrn tekk puruneb - kuid õnneks midagi hullu ei juhtunud. Pesuvesi värvus punakaspruuniks, kuid kaunile tikandile see värvi ei andnud. Pärast paari loputuskorda keerasin teki rulli ja surusin suurema vee välja. Niisamuti rullis viisin ta õue, kus rullisin ta terrassile lahti kuivama. See rullimine välistab selle, et märjalt raske tekk kuskilt veniks või rebeneks. Veel veidi niisket tekki venitasin ettevaatlikult ja kergelt, et see oleks ilusti vormis ning ühtlaste äärte ja nurkadega - seda on hea teha kahekesi.
Kuivanud teki aurutasin kergelt üle. Erilist tähelepanu pöörasin äärepitsile, mille sakid venitasin ükshaaval üle. Suitsuhaisust sain täiesti lahti!
Tekki tuleb mul edaspidi veidi parandada - tikandi lahtised otsad tõmban pahupoolele ja kinnitan (tikandit muul moel ma parandama ei hakka, sest üksikud puuduvad pisted üldmuljet ei riku). Ka äärepitsi tuleb veidi kohendada.
Teise, tulipunasel põhjal ristpistes teki soetasin aasta eest vanavara laadalt. See on suur vooditekk, tikitud tugevale ja tihedale telgedel kootud kangale. Teki värvid on väga hästi säilinud, pleekimist ei ole märgata. Tikandi toonid on ergud - just nagu vanadelt Muhu sukkadelt. Päritolu kohta ei oska ma midagi arvata - võib olla nii Muhu kui ka Läänemaa...
Kahjuks on tugevalt kannatada saanud teki mitmevärviliste motiividega heegeldatud äärepits. Selle plaanin ära parandada, vajadusel ka mõned uued motiivid heegeldada. Nagu tellitult leidsin Uuskasutuskeskusest kotikese vanade lõngakeradega. Nende seas olid just vajalikud peenemat sorti ergud toonid - paar erinevat rohelist, sinine ja kollane kerake. Fuksiaroosat lõnga olen eelnevalt aga ise värvinud. Uskumatu, kuidas asjad vahest õiges kohas kokku saavad! Loodan, et taastatud pits saab väärikas ja kaunis (juba sel aastal).
Kohati on ristpisterivi üsna kõver ja ebaühtlane. Arvatavasti on tikand tehtud kanvaa abil, sest mina küll ei kujuta ette, kuidas nii punasel kangal lõimelõngasid lugeda saaks...
Nii tahaks nüüd tikkida!!!!
Nii ilusad!
VastaKustuta