Seda salli hakkasin heegeldama juba suve alguses. Ajendiks olid suvealguse üksikud jahedamad õhtud, kus ma tundsin, et vajan kaela ümber keeratavat suvesalli, mis oleks pehme, kerge ja auguline, kuid mitte liiga pidulik. Pigem selline lahe ja vaba...
Ja siis tekkis selliseks tööks ootamatult ka võimalus - tuli suvi, päris soe suvi, sooja järveveega suvi! Kuna me sõitsime perega pea-aegu igal õhtul kuskile ujuma, siis selleks 15-20 minutiliseks sõiduks oli vaja mingit lihtsamat tööd, mida saaksin teha auto kõrvalistmel - tööd, mis ei võtaks kotis palju ruumi ega oleks ka kaalult raske ning mida saaks muretult igal hetkel katkestada ilma, et muster sassi läheks. Salli heegeldamine sobis hästi.
Lõngaks valisin Lang Merino 400 (toon 0058), mis on ülipehme rohekassiniste toonidega värviline pitsilõng. Toonid vahelduvad sellel üsna kiiresti, nii et kolmnurkset salli ma sellest pigem ei heegeldaks, sest lõpus (pikkadel ridadel) ei jääks ilusaid üleminekuid. Küll aga sobib lõng pikaks nelinurkseks salliks - nii kudumisel kui ka heegeldamisel jäävad parajad tooniüleminekud.
Kuna heegeldamiseks tundus see lõnga üksi liiga peenike, võtsin talle kõrvale pehme puuvillase naturaalvalge lõnga (viimane oli väga peenike merseerimata poolilõng), mis andis sallile ka parema hoidmise.
Salli mõõdud (ilma tuttideta): 40 x 185 cm
Lõng: Lang Merino 400 (100% meriinovill, 50g/375m), mida kulus 3 pallikest.
Ääristuseks kasutasin lillakat peenvillast lõnga, mida mul on veel paras ports ja kui hästi läheb, siis koon ülejäänust kunagi Haapsalu salli vms pitsilist :) Tuttideks kulus sedasama lillat peenvillast ja ühekordset erklillat villast lõnga (arvatavasti kunagine Raasiku toodang).
Heegelnõel oli numbriga 3. Äärepitsil nr 2,5.
Salli juhendit kahjuks pakkuda pole - see tuli töö käigus, proovimise-harutamise teel.
Salli juhendit kahjuks pakkuda pole - see tuli töö käigus, proovimise-harutamise teel.
Seda, kas sallile tulevad tutid või mitte, hakkasin kaaluma juba heegeldamise ajal. Kui sall oli valmis, käisin temaga paar korda nii, et tutte veel ei olnud. Ja siis tulid tutid. Ja siis tulid saapad :) Ja-jah, ma ei teinud tegelikult ei äärepitsi ega tutte saabaste järgi ning saapaid ei ostnud ka salli järgi - kõik tekkis iseenesest ja kogemata. Äkki mingi alateadvuse värk?? Igal juhul olen ma nii ühe kui ka teisega väga rahul (rääkimata sellest, et ma sain sünnipäevaks endale vihmavarju, mis ka sama värvi)!
Ma olen möödunud suvele meeletult tänulik, sest just tänu soojale Klooga järvele õppis mu tol hetkel 8-aastane tütar ära ujumise. Varem kartis ta isegi siis, kui ma teda ühe käega toetasin, aga nüüd ujub ja hõljub nii kõhuli kui ka selili. Nimelt on järvel sild, mille otsas asuv trepp (ülemisel fotol on näha selle käetoed) on just nii sügaval, et vesi oli Annil üle pea. Aga lastele meeldis sillalt vette hüpata ja siis trepist üles ronida. Ja niimoodi kümneid kordi järjest... No aga kaua me suudame neid sealt sügavast kohast üle aidata! Nii seadsimegi tütre alatult fakti ette, et kui tahad hullata, pead ise kohale jõudma. Tahtis! Väga tahtis! Võitis!
Ja mina sain sillal heegeldada :)
Need ülemised fotod olid tehtud sealsamas Klooga järve sillal. Edasi tulevad fotod, mis mu (mitte enam nii väike) tütar tegi Laulasmaal, Arvo Pärdi Keskuse juures - siis veel sallil tutte ei olnud.
Sügis on. Hoidke kael soojas!
Ilus suvemeenutus sai valmis heegeldatud! Oh, ma ei suuda sõitvas autos isegi lugeda, kudumine,
VastaKustutaheegeldamine on juba kõrgem tase :)
Aitäh! Mina ka ei suuda autos pikalt kududa-heegeldada - max 30 min järjest, siis puhkan. Aga need Klooga jupid olid nii kiired, samas jõudsin täpselt ühe mustrikorra valmis heegeldada.
KustutaNii äge on jälle kõik! Ma mõtlengi seda sinisekirjut pitssalli ühes lillaka äärepitsi ja tuttidega ja muidugi megalahedaid saapaid ja sukki ja fotosid - kõik on tõesti stiilne ja suurepärane! :)
VastaKustuta