Peaksin küll koostama eelmise aasta kokkuvõtet, kuid see jääb järgmiseks korraks. Tahan hoopis näidata paari tikandit, mille tegin läinud sügise esimesel poolel. Mäletan, et juba siis oli iga päev nii pime, et mul oli probleeme nende tikandite alustamisega. No nii süngete ilmadega oli täiesti võimatu valida konteksti sobivate tikkimislõngade värvitoone. Mõlema tikandi puhul oli aga väga oluline võimalikult täpne lõngatooni valik ning vähemalt ühe puhul oleksin niiväga soovinud ilmataadilt ka tikkimise ajaks pisut valgemat ilma (ei no, päikest polekski vaja olnud, lihtsalt sellist pisut kergemat pilve :)) Aga oli nagu oli (ja paraku see polaaröö kestab meil ju enamus päevadel ikka edasi) - tikandid said ikkagi valmis. Ka fotod on nagu on, st esemeid ma tervenisti pildile ei jõudnudki püüda.
Musta kardiganiga juhtus kliendil selline lugu, et tema pisike koerake näksis selle seljale pisikese augu. Leidsime, et augukese varjamiseks sobib sinna tikkida paar lillekest. Malli võtsin samalt kudumilt - nimelt olid selle äärtele sisse kootud just sarnased mitmevärvilised lilled. Leidsin oma põhjatutest lõngakorvidest täpselt sama tooni lõngad ja silmasin üle selja paar õit ja nuppu. Tulemus jäi väga hea - mõne sammu kauguselt vaadatuna tundub, nagu olekski tikand seal "sünnist saati" asetsenud. Kahju, et mul sellest fotot pole näidata...
Kuigi muster on lihtne ning silmamine on ju (ristpiste) kõrval üks lihtsaim tikkimisvõtteid, oli tikkimine ise tegelikult üsna vaevaline. Õige suurusega lillede saamiseks tuli need musta peenekoelise kudumi peale silmata nii, et kõrgusesse võtsin 2 silmkoelist rida ja laiusesse 2 silmust. Just sellise täpsuse jälgimine oli hämaras ja kunstvalguses raske (must kudum läikis lambivalguses, lisaks ei suutnud ma erinevatel rohelistel ja punastel toonidel üldse vahet teha). Nii et iga looduse poolt pakutud veidigi valgem hetk tuli seekord ära kasutada.
Viimaselt pildilt on näha, et tikandi silmused on hulga suuremad kui kudumi enda silmused. Õiget rida hoida ei olnud lihtne :) Samas sain hea kogemuse, mida kasutan edaspidigi.
Teine tikand läks jakile, mis on õmmeldud mitmest suurest vene lillerätist (teate ju küll neid Babushka-stiilis rätikuid). Kliendil oli jakk, mille seljal oli pikk mustrita riba. Sellele rohelisele ribale ja õmblustele tuligi mul tikkida üks tagasihoidlik kõrte ja viljapeadega väädike. Toonid pidid muidugi sobima olemasolevate lilledega ja siduma jaki tervikuks.
Seekord tikkisin peenvillaste lõngadega.
Päikest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar