9. august 2016

Tubakakott Muhust.

Ei ole mul hetkel ette näidata ainsatki endavalmistatud eset, aga pärast eelmist tekitikkimise-juttu sobib siia ehk üks ilus Muhu tubakakott. 



Kotikese ostsin paari aasta eest ühelt vanakraamilaadalt. Kraamimüüja ei osanud öelda, kes on selle tikkinud, küll aga väitis, et koti omanik oli Silvi Väljal (seesama, kes kirjutas lasteraamatu "Jussikese seitse sõpra"). Tal olevat müügis olnud ka teine tubakakott, aga tolle oli keegi enne mind just ära ostnud. Igal juhul on vana kotike väga hästi säilinud - õmblused ja kangad on terved (punane servakangas on küll väheke pleekinud, aga see annab ju kotile väärikust juurde) ning tikand on veidike kulunud vaid tagumise poole pealt. 

Ja ma ei tea, kas mul on luulud, aga seest on tunda tubaka lõhna...



Mulle meeldivad need vahvad kirjud pallikesed keerunööride otsas...

Ise ma sellist pisikest Muhu tikandit enam eriti teha ei taha. Ja kuigi vähemalt paar-kolm korda aastas uuritakse mu käest, kas ma ei tahaks mõnda kotikest tikkida, siis pean märkima, et juba mitu aastat tagasi otsustasin, et Muhu pätte, prillitoose, mobiilikotte jne on kõige parem osta ikka otse Muhu naiste eneste käest. Küllap nad teevad neid väikesi lillekesi ja maasikaid ka pimesi kiiremini kui mina päise päeva ajal:). Pealegi on nii Muhu kui ka Saaremaa käsitööpoodides alati suur valik, nii et meelepärase kauba leiab sealt kindlasti. 



Teine teema on aga hinnatase...Tavaliselt ma käsitööpoodidesse sisse ei astu, aga ükskord Kuressaares (aega parajaks tehes) käisin 3-4 poes, kus müüdi Muhu tikandiga esemeid. Ning üllatusin, sest ma ei saanud aru, kuidas saavad need tihedalt täis tikitud mobiilikotid ja prillitoosid maksta vaid 10-12 eurot (see oli vist neli aastat tagasi). Mõtlen, et kauplus ju võtab sealt endale vast 5 eurot (koos käibemaksuga), nii et tikkijale "jääb" umbes samapalju. Aga sellest peab saama nii kanga kui ka lõnga, rääkimata tikkija töötasust ja maksudest. Ja ma arvan, et ühe kotikese õmblemiseks-tikkimiseks kulub vähemalt paar tundi. 

Ma tegelikult saan aru küll, et kohapeal võib pakkumine olla suur ning see ajabki hinna alla, aga kas selline ülepakkumine siis tõesti tasub ära... Või on mu mõtlemine kuidagi rikutud?


Igal juhul läks mul endal tookord tikkimise isu küll kohe paariks aastaks ära... Ja hiljem otsustasin, et tikin vaid endale ja lähedastele ja teen eritellimusi. Mulle meeldib väga rõivastele tikkida. Just nii saan tikkida kire ja armastusega :) Mõelda sellele, kellele minu kaunistatud ese läheb. Anda talle osake endast... 

Ja loodetavasti säilib mõni mu tikanditest niisama kaua, kui see tubakakott. Ma täidan selle kuivatatud lavendiõitega ning riputan garderoobi või magamistuppa...


Ilusat lõikuskuud!

1 kommentaar: