24. august 2016

Sambla ja metsa ja küpse viljapõllu värvides topp.

Igal aastal võiksin ju vähemalt ühe uue suvise pluusi/topi (moodne sõna on vist hoopis "särgik") endale kududa - nii ma mõtlen.


Tänavusega sai õige lihtsalt - ükspäev tuli see särgikudumise-mõte... Seedisin seda veidi, sest ma olen aru saanud, et tegelikult on väga keeruline kududa (ülepea-käivat) särgikut, mis mulle ka sobiks, milles ma end mugavalt tunneksin ning millega ma tõepoolest käiksin. Mõningase juurdlemisega jõudsin järeldusele, et mulle sobiv lõng peab olema sinisekirju - kas täiesti träpsuline, kriipsuline või hoopiski triibuline (ja just kitsatriibuline). Nii on kudumi pind piisavalt säbruline ja särgik ei tundu liiga korralik. 

Esimesest poest (Käsitööjaam) leidsingi sobiva triibulise Noro-lõnga. Ostsin neid 3 tokki - kõik muidugi sama värvikoodiga ning pealtnäha parajalt sinised. Kudumisel selgus aga, et ühes tokis oli sinist vaid väike hele viirg ning teistel ühe tugevama triibu jagi. Domineerivad hoopis erinevad rohelised toonid. Aga sellest pole hullu - ma ju pidingi rohelisega leppima:)



Kudumisega (aga ka heegeldamisega) saab valida, kas kududa tugevalt või lõdvalt. Olen aastaid eelistanud kududa pigem tugevalt, sest siis jääb kude ühtlasem, muster on selgem, kudum ise soojem ja hoiab paremini vormi. Viimastel aastatel olen üksikuid rõivaid kudunud aga suurema vardaga (näiteks pikk seelik või triibuline kleit) ning see on end õigustanud - sobiva lõnga puhul on kudum jäänud mõnusalt langema, on kaalult kergem ja ei ole umbne. 

Otsustasin ka NORO-lõngaga lõtvalt kudumist katsetada, sest tahtsin kerget, õhulist, vabalt langevat toppi.Soovituslik vardasuurus on sellel lõngal 2,5-3mm, aga mina võtsin vardad numbriga 5. Ja just selle jämeda varda pärast julgesin ma prognoosida, et mul piisab vaid kolmest 50-grammisest lõngatokist. 

Nagu piltidelt näha, kude ei paista läbi (kuigi topp on läbi pestud-vormitud). 


Lõng: Noro Taiyo 4Ply (50g/210m; 50% puuvilla, 17% villa, 17% polüamiidi, 16% siidi), värv 58. Särgikule kulus 140 grammi. Lõng on üsna peenike, kohati ebaühtase jämedusega, mõnusalt robustne ja pehme. Hea oli kududa - kui tuleb mõni hea idee, siis kasutan jälle. Minu meelest sobib eriti hästi just suvisteks kudumiteks. 

Vardad nr 5 (alumise ääre ripsi kudusin vardaga nr 4,5 ning soonikud numbriga 3 ja 4 - st läksin järg-järgult peenemate varraste peale üle).

Särgik on kootud ringselt alt-üles (alustasin 160 silmusega). Külgedele ma kahandusi ei teinud. Ainus kahandus on ees, rindade vahel. Malli võtsin aga poest ostetud särgikult, millel olid just sarnased "rinnakrooked". Leidsin ka ühe venekeelse juhendi, aga see särk seal ei ole ringselt kootud (vaid esi- ja tagatükk eraldi) ning puudub ka ülemine raglaan-kahandus. 




Kahandasin korraga 3 silmust ja nii kümme korda järjest. 


Ei, me ei käinud seenel. Käisime Raikküla vallas Pakamäel kärajate kohtumispaigaga tutvumas. Seeneleiud olid juhuslikud. 
Hiiglasest puraviku leidis Ann aga hoopis Kuimetsast, Iida urgete lähistelt. Selle jätsime me ka oma kohale.


2 kommentaari:

  1. Ilus! Roheline värv on üks mu lemmik, Norost rääkimata.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Mulle meeldib ka Noro-lõng.

      Kustuta