Mul on plaanis teha tütre tuppa üks lapitekk-voodikate. Kunagi, loodetavasti veel enne suve...
Aga praegu proovisin õmmelda ühe veidi väiksemas mõõdus „prooviteki“. Sellest sai nö ranna- või päevitamise tekk. Mõtlen, et tuli ju selline veidi mereteemaline – sinise ja punase ja rohelisega.
Mõõdud: 120 x 97 cm
Materjaliks 100% taaskasutus: mul on kogunenud kuhjade viisi kaltsukatest soetatud Norra-Rootsi päritolu puuvillaseid kangaid-kardinaid. Enamus neist tundub olevat kasutamata-vähekasutatud. Päris paljud neist on ruudulised. Sellesse tekki olen sobitanud viis erinevat ruudukangast. Sekka mõned mahedamad lillelised.
Täidiseks kasutasin oma poiste vana tekki. Kuna see oli tiheda puuvillase sisuga, tuli tekk üsna tugev ja paks. Loodetavasti on see just sobilik õues pikutamiseks – iga väike kivike või mügarik ei tohiks läbi teki tunda olla...
Samas ei olnud vanale tekile lapikatte pealeõmblemine-teppimine just kõige meeldivam tegevus. Vana tekk oli kohati juba üsna kortsuline ja vormist väljas – tuli venitada ja lõigata. See oli ka üks põhjus, miks ma ääreriba tepingu käsitsi tegin. Tegelikult mulle muidugi tohutult meeldivad käsitsi tehtud tepingud – need annavad minusugusele teppimisvõhikule hoopis rohkem mängimise võimalusi, lisaks tunduvad need õrnemad ja kodusemad.
Alumine pool... Siin on mu tepingud veidi näha - sellised keeruga lained. Joonistasin kriidi ja vaba käega ette...
Väike salatasku...
Kunagi 20 aastat tagasi õmblesin oma esimesele pojale lappidest tekikoti ja tänaseni mäletan seda igavat lapp-lapi haaval õmblemist ja traageldamist. Seekord ma midagi ei traageldanud, aga pidevalt mõõtsin ja mõõtsin ja nööpnõelatasin.
Tegelikult meeldis väga – jah tekk ka, aga just protsess – kangaste, motiivide ja kompositsioonide sobitamine, teppimine. Ja kantimine oli selline tegevus, mida muudkui edasi lükkasin... ja kui midagi negatiivset välja tuua, siis... nööpnõelad sattusid mulle pidevalt näppu...
Aga arvan, et võin täitsa rahule jääda selle, minu esimese lapitekiga.
Kas fotodelt tundub, et ääreriba on liiga lai ja keskosa lapid liiga heledad? Kahtlused ja kõhklused... Ja-jah, ehk harjutamine teeb meistriks!?
Minu üks abimees: R.Norum ja H.A.Krohg „Kirkad ja õhulised lapitööd“. See on nii ilusate tekkidaga raamat, et kutsub proovima. Millised värvid! Ja kompositsioonid! Jah, sellest raamatust tuleks hoiduda...
Toon siinkohal raamatust välja mõned huvitavamad juhised, mis mind õmblemise ajal saatsid:
- Tõenäoliselt ei ole sa alati rahul oma lapitöödega. Aga vigadest õpitakse. Proovi pöörata negatiivsed kogemused positiivseks ja õpi neist!
- Punane on keeruline toon. Punane äratab tähelepanu.
- Kõik värvid tekis ei pea omavahel sobima – perfektne on igav.
Ja mõned mõtteterad edaspidiseks (ikka raamatust):
- Jäta meelde kunstiteostes, interjööris, moes ja antiikesemetel nähtud värvikombinatsioone.
- Kui kangamustris kasutatakse kriitvalget tooni, tekib tunne, nagu oleksid tekis „augud“.
- Hall on fantastiline teisi värve rõhutav toon. Samuti mahendab ta värvide mõju.
- Ka õrnale lapitekile tuleks lisada midagi tugevamat, muidu on tekk imal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar