1. november 2012

Pruun palmikutega kampsun, kuhu saab ka nina peita.

Pruun on minu must. Olen pruuni värvi armastanud vähemalt viimased 15 aastat. Mulle meeldib kanda kõrvuti pruuni erinevaid toone, aga ka kombineerida neid roosa, lilla või oranžiga. Pruun võib olla rahustav või vürtsine, taust või aktsent. Üks igati väärikas värv.

Minu uus kardigan (või vest või poolpikkade varrukatega kampsun) on tumepruun – täpselt kohvioa pruun.



Kui alustasin kudumist, siis teadsin juba üsna palju ette, milline see kudum peab tulema:
1. Pikem kui tavaliselt (st tagumik peab olema kaetud).
2. Lühikeste varrukatega (tegelikkuses läksid mu varrukad isegi pikemaks, kui algul oli plaaninud, aga olen selle muudatusega väga rahul).
3. Eest nööpidega.
4. Suure kraega, millesse vajadusel kasvõi ninaotsani peitu pugeda. Sest mu kallis mees riidleb minuga alati, kui "kõri liiga paljas on".
5. Palmikutega.
6. Kootav ilma õmblusteta. Minu jaoks tähendas see, et tuleb kududa raglaanis ülevalt alla.
7. Taljes, kuid ilma kahandusteta. Mulle meeldib, kui kampsunimuster on kombineeritud nii, et koekirjast tingituna tekivad “pinged” just sinna, kuhu vaja (ehk siin siis vöökohale).



Otsisin, mis ma otsisin, kuid ikka ei leidnud ühtegi sobivat õpetust, mis mu tingimusi täidaks. Tegelikult ei suutnud ma leida isegi sellist juhendit, mis aitaks kududa ülevalt alla kraega raglaani. Nii nuputasin jällegi ise.

Idee jälle sama, mis mu suvistel tütrele kootud kudumitel – üleval on peenikesed palmikud, mis allpool suuremaks lähevad ning keskkohas pisut käänulisemalt seiklevad.




Selle lõngaga oli väga mõnus kududa. Ka mõõdud läksid kehaga nagu iseenesest klappima ning tulemusega jäin väga rahule.

Tegelikult ei ole ma juba aastaid endale ühtegi suuremat kampsunit kudunud, sest ma pole varasemaid kudumeid kandma kippunud – vist ei osanud ma arvestada, milline tegumood mu kehaga sobiks. Ning mõõtudelt ei kippunud need ka hästi istuma.

Aga seda kampsunit hakkan kindlasti kandma (tegelikult olengi juba paar korda kandnud), sest see tundub mulle nii omane - soe, pehme ja mugav.




Lõng Katia Miski (100% Baby Lama; 50 g = 75m). Kulus kokku 14 tokki ehk 700 grammi. Sarnase pikkade varrukatega kapsuni puhul soovitaksin varuda kokku 800 grammi lõnga.
Vardad nr 4 (krae puhul nr 3,5).

Mõned märkmed enda jaoks veel:
Krae 3+3 soonikut alustasin 159 silmaga. Krae pikkus on 18 cm. Kui kraest oli kootud 7 cm, siis alustasin kahandusi. Kahandasin 12 silma üle rea. Lõpuks olid järel vaid 2+1 soonikud.


Pildid on teinud mu kallis kaasa.

Kõik-kõik on pruun oktoobrikuus... Küll mitte enam oktoobris, aga nüüd tuleks teha endale pruun müts ja sall... Ja oktoobris ei jõudnud ma teha ühtki sokipaari ...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar