17. august 2011

Lõngavärvimise muinasjutt.


Paar nädalat tagasi pistsin värvipotti paar vihti maavillast lõnga. Plaanisin teha kirju lõnga. Vanad nõuka-aegsed aniliinvärvid tahtsid katsetamist. 


Esimesel vihil kasutasin erksaid värve - oranži ja kollast ning panin neid tasakaalustama pruuni. 


Kasutasin mähkimise tehnikat. Esiti värvisin kogu vihi kollaseks, seejärel mähkisin riideribadega vihi mitmest kohast kinni - mõnest kohast laiemalt, teisest kitsamalt. Vihi ühe otsa värvisin nüüd oranžiks ja teise otsa pruuniks. 

No esimese ehmatusena tundus potis, et pruun tuli liiga tume ja tapab teised värvid ära. Aga kui vihi kuivama panin, siis vaatasin hirmuga seda herilasekarva värvidemängu - et mida nii ergu lõngavihiga küll peale hakata.



Kerisin vihi kaheks imeliseks keraks.



Tegin mõned tööproovid ja sain aru, et mul on fantastiline sokilõng. Selline, kus kõik värvid ja muster täpselt paigas. No nii hakkas mulle kõik meeldima. 


Ühest kerast sai poja omale ilusate diagonaaltriipudega sokid. Talle meeldivad - oranžid riided on ta lemmikud. 

Teisest kerast tuleb kindlasti veel üks paar - näpud juba sügelevad, aga muud tööd tulevad enne...





Vardad nr 2,5. Vardal 12 silma.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar