Tunnistan ausalt - kui olen kasutanud kvaliteetset lõnga (ja enemasti nii ka on), harutan vana kasutu kudumi üles ning kasutan saadud lõnga uueks kudumiks. Seekord harutasin üles aastate eest tütrele kootud tuunika, mis oli talle ammu väikeseks jäänud (neiu on tänaseks juba 16-aastane). Harutatud lõngast kudusin endale sviitri, mida on lihtne teksadega sobitada.
Mu uus kudum on alustatud kuskilt vahepealt, värviliste kaarekeste kohalt. Sealt kudusin kaared suunaga alla ning seejärel sai tehtud rohekas kehaosa ja varrukad. Vahepeal kudusin halli ülemise osa ja kaeluse ning alles nüüd sättisin kudumi alumisse äärde ja varrukaotstesse kõik järelejäänud värvid nii, et mingeid jääke ei tekiks. Eks see paras klapitamine ja nikerdamine lõpuks oli.
Lõng Rowan Softyak dk (50g/135m; 76% puuvilla, 15% jakivilla ja 9% nailonit), mida kulus kokku umbes 320 grammi.
Vardad olid numbriga 3,5 mm.
Tänavusel talvel kujuneski nii, et sellest sviitrist sai mu lemmik, sest erinevalt tavalisest puuvillasest lõngast on Softyak mõnusalt pehme ja mõjub soojalt, aga mitte palavalt. Talve lõppedes võin kinnitada, et hoolimata sagedasest kandmisest ei ole kudumile tekkinud toppe - ei teagi, kas mõjus "ümberkudumine" hästi või ongi see lõng mittetopiline...
