Alates hetkest kui ma tellisin koju mannekeeni, on Ann (mu 6-aastane tütar) üritanud mind veenda, et me peame kohe koju RIIDEPOE tegema. Ja mannekeeni paneme aknale, et väljast ikka oleks näha, et meil on pood (meil on üsna vaikne tupiktänav - seega möödujaid on tegelikult vähe). Ann unistab, et tema disainib kleite ja mina teen need valmis. Ann on resoluutne: olgu juba nädala pärast kõik olemas!!
Ja ta tõepoolest joonistab juba kavandeid :) Tänapäeval on see ju nii lihtne - ostad lapsele poest "Stiilsete Printsesside" või "Top Modellide" vihiku, kus on lehekülgede viisi paljaid neidusid. Nendele saab laps joonistada riideid selga või lõigata kleite hoopis ilusast mustrilisest paberist. Mõne vihikuga on kaasas ka lõiked (šabloonid). No ja muidugi on paljudes vihikutes kirevaid kleebitavaid riideid või aksessuaare.
Üritan talle selgitada, et ma ei oska tegelikult üldse riideid õmmelda (olgugi, et olen talle mõned seelikud-kleidid õmmelnud). Aga tema arvab, et ma võin ju siis ka kududa või tikkida... Tema jaoks on kõik lihtne ja loogiline...
Et ta saaks aru, kui kaua võtab aega ühe riideeseme valmimine, õpetasin talle heegeldamist. Armas oli vaadata, kuidas väikesed tujukad käekesed pusivad ühe väikese keti kallal. Ühelt poolt tunneb väike laps ennast nii saamatult, teisalt on tahtmine tal nii suur. Ja kui valmis on heegeldatud esimesed 10 cm ketti (mille me seame talle käevõruks), fantaseerib ta juba, kuidas hakkavad valmima sallid-mütsid... endale ja nukule ja issile ja...
_____________________________________
Kudusin Annile ühe pisut soojema mütsi. Ann (seesama noor disainer) välistas paelad (millega müts lõua alt kinni siduda) ja tuti (viimased talle lihtsalt EI MEELDI). Tuti osas üritasin teda küll korduvalt ümber veenda, sest minu meelest on see müts justkui tutimütsiks loodud, kuid isegi imeline lumivalge karusnahast pallike ei mõjutanud tema arvamust. Nii sai mütsi küljele hoopis keerupaelast lipsuke ja punane nööp.
Muidu pidi müts sobima juba olemasoleva kaelusega (lõng on neil ka sama - kaeluse kudusin ammu, vt siia), kuid musta ei tohtinud palju olla. Ja kuna punast oli mul üsna väike nutsakas, siis mütsi põhivärviks jäi hoopis valge. Tuli selline retro...
Need reljeefsed varjuga täpid on kootud lihtsalt: esimesel mustrireal tuleb kõik silmused (nii punased kui valged) kududa parempidi ning teisel real kootakse vaid valge lõngaga, kuid eelmise rea punased silmused tuleb pahempidiselt läbi kududa. Allpool on selgitav joonis (püstised on parempidised, pikali aga pahempidised silmused; punane värv tähistab mustri lõnga ning must värv taustalõnga).
III-I-III
IIIIIIIII
IIII-IIII
IIIIIIIII
III-I-III
IIIIIIIII
Miks just varjuga täpid? Selliselt kududes jääb iga täpi alla väike värviline sabake. Sellel mütsil jääb vari üsna vähe näha. Kui aga lõng on jämedam, siis on ka vari nähtavam. Edaspidi kirjutan, kuidas teha ilma varjuta reljeefset täppi.
Lõng Emmebi, Himalaya (90% meriinot, 10% kašmiiri).
Vardad nr 2,75 ja 2,5. Silmuseid 104.
Lõnga kulus umbes 50 grammi.
Aga Ann mitte ainult ei joonista-lõika, vaid voolib kleite ka plastiliinist.
