Must ja valge kass.

Heegeldasin paar kassi. Ja see on midagi sellist, mille kohta ma varem arvasin, et mänguasju ma küll kunagi kuduma-heegeldama ei hakka. Sest kodu on meil pilgeni täis igasuguseid pehmeid mõmmisi, konnasi, kiisusi, kutsusid jne. Sest juba ligi 20 aastat on neid meie lastele kingitud - mu vanim laps on 19 ja noorim 2. 

Aga kuna mu Annis rätist jäi väike kerake villast lõnga järgi ning tahtsin seda ära kasutada, siis otsustasin siiski katsetada. Tegin tütrele väikese musta kiisukese. Ja nagu karta oli, tahtis noorim (9-aastane) poeg endale ka ühte. Tegin valge kassi.



Kiisud on 21-22 cm pikad.
Mustri võtsin Dropsi mustrikogust.

Tagantjärgi võin öelda, et täisvillased lõngad ei ole selliseks tööks kõige sobivamad, kuna need venivad täidise lisades väga palju ja nii võib täidis silmusevahedest näha jääda. Aga ettevaatlikult toimetades, st vähema täidisega jääb tulemus siiski korralik.





Aga nüüd tahetakse juba koera ja jänest... Eks näis.

Põll, pajalapid ja maisipulgamaius "Kass Artur".

Kõigepealt õmblesin põlle... Põlle oli mul ammu vaja. Aga kuna mulle tegelikult ei meeldi söögitegemise ajaks põlle ette panna, siis lükkasin õmblemist ikka edasi. Nii rikkusingi vahest rasvaplekkidega mõne pluusi või kleidi... Ja moositegu on ka tulemas. Nii, et...



Tahtsin põlle juurde sobivaid pajalappe ka teha. Lapitehnikas. Mis sest, et pole enne lapitanud. Ostsin väikese õpikutüüpi raamatu "Lapitööd" (E.Oro, G.-A. Saarso). Kuna põllele tuli tasku ka veel teha, siis valisin lapiplokiks "Risti-rästi". Nii saab kiirmeetodil valmis kolm ruutu.



Kuigi kasutada tuleb vaid kolme erinevat kangast + raamistus, tundus erinevate kangaste sobitamine mulle kohutavalt raske. Lõpuks otsustasin kõige lihtsama lahenduse kasuks ehk valisin kolm erinevat ruudukangast.

Ruudulist kangast on väga hea välja lõigata ning ruuduääri mööda on ka mõnus õmmelda. Samas, kui midagi valesti tegin, jäi see kohe ka näha...



Pajalapid tegin raamatus toodud õpetuse järgi. Samas tundsin, et minusuguse õmblemisvõhiku jaoks jääb see raamat pisut pealiskaudseks. Mulle oleks vaja põhjalikumat õpetust/pildimaterjali nii lappide lõikamise-õmblemise kui ka esemete kokkuõmblemise osas. Aga raamat andis mulle üsna hea arusaama selles osas, kui tume maa mu jaoks see lapimaailm veel on.



Põll on taaskasutus. Põhiosa õmblesin "vanast", kuid korralikust satsiga kardinast. Tasku tegemiseks otsisin juurde veel enda triiksärgi. Pajalappide taguse ja esilapi ääristuseks valisin mehe vana triiksärgi. Kõik ikka sinised, nagu mu köök.



Maisipulgamaiuse tegid lapsed, abikaasa abil ...

Kass Artur
100 g võid
2 pakki ehk 300 g Sonja (või Kiss-Kiss) iiriseid
65 g ehk 1/2 pakki maisipulki

Lõika maisipulgad neljaks. Sulata suures potis või ning lisa iirised. Sega pidevalt puulusikaga, kuni mass on ühtlane. Vala hulka maisipulgad ja sega. Tõsta segu küpsetuspaberile (3 toru) ja suru tihedaks massiks. Lase vähemalt 2 tundi külmikus seista. Lõika viiludeks.

Must-valge Annis-sall.

Sellest lõngast peab saama Annis - seda teadsin juba ligi 1,5-aastat tagasi. Aga nagu minu puhul juba tavaline, võtab teostuseni jõudmine hulga aega. Nüüd olime tütrega mõnda aega koduarestis (tuulerõuged) ja nii sai lasta varrastel rohkem klõbiseda...

Lõng on ostetud suvalisest Tallinna vanalinna käsitööpoest ajal, kui ma veel asjalikest lõngapoodidest midagi ei teadnud. 

Lõngavööd sel küll ei olnud, aga peaks olema 100% vill. Lõng on paksem kui Raasiku kahekordne. Esialgu arvasin naiivselt, et 100 grammisest tokist saab kaks salli. Tegelikult kulus minu niigi vähendatud mõõtudega sallile 65 grammi.
Mõõdud: 36 x 125 cm.
Vardad: nr 4.



Mõnus on selliseid salle kududa. Aga miskipärast ei ole ma kordagi näinud kedagi neid kandmas... Huvitav miks? Ei tea, kuidas minuga läheb?

Minu valge pitsiline Mona.

See on Meka sallist Monica inspireeritud sall. 

Miskipärast tekkis mul ükskord mõte, et prooviks Monica äärepitsil asuvad tulbid teistpidi pöörata. Tulemuseks on originaalist küll pisut kandilisemad tulbid, kuid boonuseks tekkisid äärde üsna armsad krookused.



Salli algusesse tegin ka muudatusi - kiired venitasin pikemaks ja siksakid lisasin lillerea asemele. Nii et kokkuvõttes muutsin päris palju...



See sall sai pisut suurem kui mu samast lõngast tehtud Monica.

Mõõdud 175x70 cm.
Lõng Midara Roma (100gr/750m - 100% villa), mida kulus veidi üle 100 grammi.
Vardad nr 3.



Mona jätan lõpuks endale. Sest mul endal ei olegi veel ühtegi valget pitssalli. Kõik varem kootud valged sallid olen ära kinkinud. Kui nii see enam jääda ei või...

Anni väike roosiline lapiseelik.

Minu seelikust jäi hulganisti kangast järgi. Kohe nii palju, et saaksin sellest ühe suure seeliku veel. Või peaksin hoopis proovima kätt lapiteki õmblemises...

Aga enne tegin väikestest kangajuppidest tütrele seeliku. Heledama mulje saavutamiseks lisasin veel emalt saadud lumivalget lilletikandiga kangatükikesi.



Hullud lapsevanemad võtsid tütre rusuhunnikusse kaasa... sest vanas garaažis on nii põnev koos kõndida ja poseerimiseks soojendust teha...



üksi poodiumikõndi teha... (hm, kas need on kuuliaugud seinas?)



telliskivihunnikul poose võtta... (ei saa öelda, et pilk oleks tühi!)



kivi läks jala alla...



Kodus.
Üles panin kummi, keskele siksak-paela, alla pehme pitsi. 

Vooder on seelikul ka. Vahva tegemine oli - nii võib isegi õmblemine meeldima hakata...

Agul, mina ja satsiseelik.

Agulis 

Eelmisel laupäeval käisime Tallinnas Telliskivi kirbuturul. Ei ostnud küll midagi, aga sealne keskkond andis mulle idee, et ehk ei peagi pidistamiseks alati otsima ilusat ja steriilset kohta. Et äkki sobiks ka üks mahajäätud ja räämas maja ning hunnik risu... Selliseid on vist me ümber igal pool, need unustatud agulimajad ja tööstused.



Aga ega tänane, kaasaegne elurajoon pole sageli kah miskit muud kui agul, no väikeste erinevustega. Siinkohal loe näiteks August Alle luuletust Aguliste I (täistekst):
„...Ookri, roheka ja halli
plangu, seinte määrdund värvi.
Õvvest lõhnu kirbeid talli,
hapuks läinud köögi järgi.
Nagu pakkimiseks kaste
maju, vormita kastmaju,
ritta laot tihedasti.

Mõni on kui lavvakapi.
Kõigil katteks tõrvapappi
laotet on vastu saju.
See on agul nagu seen, mis
linna kännu ümber kasvab.
Aga vastu iga veenet
linn see kurnab üdi, rasva
....
Ehk küll elu lõust on viril,
akna all mu õitseb sirel,
valge sirel.
Kasvab vana hõbepaju,
varjab kasti moodi maju,
hõbepaju.
Midagi ka siin on ilus:
õite tulv ja puie vilu,
puie vilu!
...“



Mina
olen sündinud keset Saaremaad, Kärla vallas asuvas väikeses külakeses nimega Mõnnuste, kus praegu elab elanikke pisut üle 50. Sealsest elust ei mäleta ma midagi, sest olin veel pisike, kui linna kolisime. Tänase päeva seisuga saan öelda, et veidi vähem kui poole oma elust olen elanud Kuressaares, veerandiku Tallinnas ja teise veerandiku siin, Sauel.

Suvi lapsepõlvemaal oli ilus - võililled ja nõgesed kasvasid rinnuni, vesi tundus soe nii järves kui meres, sõpru oli palju ning erinevaid mänge sai õues ohtralt mängitud, metsmaasikaid oli metsikult, augustis sai vähki ja millalgi veel angerjaid ja lesta. Ja seljas oli pigem ikka kleit või seelik, mitte püksid - no retuuse tol ajal ei tuntudki.

Minu satsiseelik meenutab mulle lapsepõlve, sest siis olid need ju väga popid.



Aga õmblemine mulle ei meeldi. Ei tea ma, mis järjekorras õmblusi teha ning kõik need kandid, lukud, nööpaugud, tugevduskangad jne on mulle üsna tume maa. Aga sirgete õmblustega saan ikka hakkama ning kui Lola aasta tagasi oma seelikut näitas, olin kindel, et pean ka midagi sarnast õmblema.

Kangad ostsin juba eelmise suve lõpul - need on peamiselt pärit kauplusest Kangas ja Nööp. Vaid erkpunane on leitud Kärla vanaema kapist.
Oma seeliku tegin üsna kitsa – alläär on vaid 4,5 meetrit pikk.

Fotograafiks oli abikaasa. Aga kuna edevus ei anna häbeneda, siis siin ka vanuselt keskmise poja tehtud pildid.

Eelmise suve mütsike.

Selle mütsi heegeldasin tütrele juba eelmisel suvel. Algul kartsin, et tumeda triibuga kübarakest on raske muu suvise rõivastusega sobitada. Aga tegelikult oli kõik vastupidi - sobib hästi nii roosa kleidi kui ka punase kampsuniga. Ja nii sai sellest mu lemmikmüts ... sest eelmisel aastal oli piiga veel 1-aastane ning siis valisin tema riideid mina. No nüüd on juba ammu selle asjaga ka vastupidi...

Ja nüüd kipub mütsike tütrele väikeseks ka jääma...

Seekord ma mustrit ei anna, sest see on nii sarnane mu eelmises postituses näidatud mütsidega ning sealseid mustreid veidi muutes saabki samasuguse. Lisan vaid, et triibud (tumesinised) on tehtud mitte mustrit järgides vaid kinnissilmuste reana.

Kasutasin peenikest puuvillast pärlniidi nime all olevat heegelniiti (Pearl). Ja heegelnõela nr 2,5.

Eelmine aasta läks müts nii kiirest kasutusse, et pilti ei jõudnud teha. Või ei osanud head pilti teha. Või ei jäänud müts pildile sellisena nagu vaja. 

Mitte et nüüd oleks jäänud, aga...

Jälle heegeldatud mütside õpetusi.

Seekord heegeldasin romantilisemad mütsid...

Allpool on 2 veidi erineva mustriga mütsikest. Mõlemal on esimesed 7 rida ühesugused. Mütsid on peaümbermõõdule 48-50 cm. Kuid mõlema mustri puhul on võimalik teha nii suuremaid kui väiksemaid mütsikesi - selleks tuleb mustrit veidi muuta.

Kasutasin peenikest puuvillast heegelniiti Puppets 10. Ja heegelnõela nr 2.

Mütsipõhja skeem nr 8 - romantika.

Alustuseks lõin 8 ahelsilmust, mille ühendasin ringiks. Kõik read on ühendatud aassilmusega.
1. rida - 2 ahelsilmust kõrguseks ja 15 ühekordset sammast. Viimane sammas kinnitatakse rea alguses oleva 2. ahelsilmuse külge.
2. rida - 3 ahelsilmust ja 1 ühekordne sammas; edasi vaheldumisi 1 ahelsilmus ja 1 ühekordne sammas, kokku 15 korda. Viimane on ahelsilmus, mis kinnitatakse rea alguses oleva ahelsilmuste keskmise lüli külge (moodustub 16 posti ja 16 auku).
3. rida - 3 ahelsilmust ja 1 ühekordne sammas; edasi iga eelmise rea samba peale tee 1 ühekordne sammas, 1 ahelsilmus ja 1 ühekordne sammas (so "SAKK"), kokku 15 korda.
4. rida - 3 ahelsilmust, 1 ühekordne sammas ja 1 ahelsilmus; edasi iga eelmise rea ahelsilmuse peale 1 ühekordne sammas, 1 ahelsilmus, 1 ühekordne sammas ja 1 ahelsilmus. Ehk iga SAKi vahel on ahelsilmus.
5. rida - 2 ahelsilmust, 1 ühekordne sammas, 1 ahelsilmus ja 2 ühekordset sammast; edasi iga eelmise rea SAKi peale teha 2 ühekordset sammast, 1 ahelsilmus ja 2 ühekordset sammast.
6. rida - sama, mis 5. rida, aga kõigi sambapaaride vahel on 1 ahelsilmus.
7. rida - sama, mis 6. rida, aga suurte sakkide vahel on 2 ahelsilmust.
8. rida - sama, mis 7. rida, aga suurte sakkide vahel on 3 ahelsilmust.
9. rida - sama, mis 8. rida, aga poolte ahelsilmuste rea (st üle ühe) peale teha 1 ahelsilmus, 1 ühekordne sammas, 1 ahelsilmus, 1 ühekordne sammas ja 1 ahelsilmus. Nüüd peaks real olema 16 suurt sakki (koos alustussakiga) ja 8 väikest sakki.
10. rida - sama, mis 9. rida, aga väikeste sakkide peale teha 2 ahelsilmust, 1 ühekordne sammas, 1 ahelsilmus, 1 ühekordne sammas ja 2 ahelsilmust.
11. rida - sama, mis 10. rida, aga väikeste sakkide peale teha 2 ahelsilmust, 2 ühekordset sammast, 1 ahelsilmus, 2 ühekordset sammas ja 2 ahelsilmust.
12. rida - 2 ahelsilmust, 1 ühekordne sammas, 1 ahelsilmus, 2 ühekordset sammast ja 3 ahelsilmust; edasi iga eelmise rea SAKi peale teha 2 ühekordset sammast, 1 ahelsilmus, 2 ühekordset sammast ja 3 ahelsilmust. Nüüd peaks real olema 24 suurt sakki (koos alustussakiga).

Joonisel on märgitud 12 kasvatusrida, mille puhul nr 2 heegelnõelaga tuli mütsipõhja läbimõõduks 16 cm (see on sobilik müts minu 2-aastasele tütrele). Kui on vaja suuremat mütsi, võib 9. real lisasakke teha rohkem (või vähem, kui väiksemat vaja). Minu mütsil on ühe lisasakki suurus u 2,5 cm.

Edasi tuleb teha mütsi külg, mis koosnebki vaid suurtest sakkidest - st tuleb korrata 12. rida. Väikesele mütsile piisab 12-14 reast.

Teine mütsike on sarnane, vaid sakid jäävad küljel erineva suurusega.

Skeem on selline...

Esimesed 7 rida tuleb teha eelmise mütsipõhja skeemi järgi.
8. rida - 2 ahelsilmust, 1 ühekordne sammas, 1 ahelsilmus ja 2 ühekordset sammast; edasi iga eelmise rea SAKi peale teha 2 ühekordset sammast, 1 ahelsilmus ja 2 ühekordset sammast ning iga ahelsilmuste paari peale teha 1 ahelsilmus, 1 ühekordne sammas ja 1 ahelsilmus.
9. rida - sama, mis 8. rida, aga kõigi üksikute sammaste peale teha 1 ühekordne sammas, 1 ahelsilmus ja 1 ühekordne sammas. Nüüd peaks real olema 16 suurt sakki (koos alustussakiga) ja 16 väikest sakki.
10. rida - sama, mis 9. rida, aga sakkide vahel on alati 2 ahelsilmust.
11. rida - sama, mis 10. rida, aga sakkide vahel on 3 ahelsilmust.

Joonisel on märgitud 11 kasvatusrida, mille puhul nr 2 heegelnõelaga tuli mütsipõhja läbimõõduks 15,5 cm. Kui on vaja suuremat mütsi, tuleks juba 1. real alustada suurema arvu sammastega. Väiksema mütsi puhul tuleb aga 8. real vähem kasvatusi teha.

Edasi tuleb heegeldada mütsi külg, mis koosnebki vaid suurtest ja väikestest sakkidest - st tuleb korrata 11. rida. Väikesele mütsile piisab 12-14 reast.

Joonistasin satsi kohta ka ühe skeemi - viimase mütsi sats on selle järgi tehtud.

Kõigepealt teen 1 rea kinnissilmuseid.
2. real teha 1 kinnissilmus, 3 ühekordset sammast (ülejärgmisse silmusesse), 3 ühekordset sammast jne
3. real teha iga samba ja kinnissilmuse peale 1 kahekordne sammas. Iga samba vahele 1 ahelsilmus.
4. real teha iga ahelsilmuse peale 3 kinnissilmust (ma ei hakanud joonisele kõiki konkse tegema - pilt oleks vaid segasemaks läinud).

Kui kasutad mu õpetust ja tekib küsimusi, siis küsi julgesti. Aitan ja teen parandusi, kus vaja!