Tikandiga särk ja püksid mehele.

Tikkisin mehe linasele poesärgile arhailises võtmes sõõrid.

Selle peale ütles tema, et oleks võinud olla värvilisemad. No mis siis ikka - võtsin tema linased püksid ja tikkisin taskutele veidi värvilisemad lilled. 

Tema aga arvas, et kui tal särk on pükste peal, siis pole taskutikandeid näha. Tegin siis püksisäärtele ka väikesed lilleoksad. 

No mida arvata, kui selliste lilleliste pükstega mees teist möödub?

Ristpistes lepatriinu.

Kummaline küll, kuid vahest on aega isegi raamatuid lugeda. Tavaliselt hommikukohvi kõrvale. 

Seni olid mu raamatutel järjehoidjateks arsti visiidikaart (aastast 2000!) ja koera vaktsineerimiskutse. Ei teagi, kuidas selline valik kujunes. 

Igatahes teen nüüd endale paar kobedamat järjehoidjat. Esimene siis lepatriinu tikandiga...
Järjehoidjaks kasutasin ääristatud kanvaapaela (15 auguga). Lepatriinu kujundasin ise, sest sobivas suuruses ja moega triinu ma kuskilt ei leidnud.

Pärast joonistas poeg töö pealt mustri maha - et oleks teinekord hea võtta, kui vaja.



Kuna tagumine pool ei jäänud just eriti kena, siis õmblesin sinna linase riidetüki, millele eelnevalt olin tikkinud rea lihtsat kärbespistet.



No selline väike töö, aga nii palju pilti ja juttu - mõtlete te nüüd. Tegelikult oli see paras nikerdamine, sest triinutikand on ju imeväikeste pistetega. 

Järgmine järjehoidja on juba tegemisel - triinu oma võttis mu abikaasa endale.

Kinkekott ja tikandiga lõhnapadi.

Tegin esimest korda ise kinkekotti. Selleks kasutasin pabertapeeti - peab muidugi ütlema, et tapeet väga suuri raskusi vast välja ei kannata, kuid minu kotikeses oli ka pudel Bittneri palsamit ja katki see ei läinud. 

Ette võtsin ühe olemasoleva kinkekoti ja selle järgi tegin. Kuid sobiv õpetus on Käsitöökal emal. 

Mina panin koti põhja ühe tugevama papist ristküliku ka, et kott paremini vormi hoiaks, kui sangadest tõsta.



Mida kinkida tublisti üle 80-aastasele vanaemale. Mina tegin talle lõhnapadja, mille saab riputada riidekappi (lavendel võiks tõrjuda koisid) või vannituppa. 

Padja sisse panin lavendliõisi, sidrun-liivateed, roosiõienuppe ja sidrunheina (viimased kaks soetasin poest, teised korjasin oma aiast). Kuigi lavendlit panin kõige vähem, jäi tema lõhn vähemalt esialgu domineerima.

Minu esimene kangaga kaetud kinkekarp.

Kuna kasutasin hästivormitavat õhukest linasegust kangast, oli sellega üsna hea karpi katta. PVA liim oli suureks abiks! 

Kartsin küll, et liimirandid jäävad nii läbipaistval kangal näha, aga ei - liim muutus täiesti märkamatuks. 

Pitsi lisasin kahepoolse teibi abil. Roseti aga pärliliimiga.

Veel üks Kärla lahttasku e puusakott.

Kingituseks.

Seekord tegin originaalile sarnaselt.

Pärltikandi all on väikesed punased vildilapid, mis on kinnitatud sämppistega.

Sini-must-valged mütsid.

Ikka minu kahele nooremale pojale ja pisitütrele. Poistel hea laulu-ja tantsupeo proovidel kanda. 

Lõng puuvillane Coats Mölnlycke heegelniit Nr.4 (tootja soovitus nr 1,75 heegelnõel). Rullis on 50 grammi. Kahest rullist saab u 3 mütsi. 

Kasutasin heegelnõela nr 2 (jääb tugevam müts) ja 2,5 (saab pehmema olemisega mütsi). Mulle meeldis küll jäigem rohkem, kuid kiiremini saab ju valmis suurema nõelaga.

Kõigil mütsidel on 8 mustrikordust. 

Peaümbermõõdule 55-57cm kasutasin nr 2 heegelnõela ja pealael olevat lille kasvatasin 12. reani (jäi 23 sammast sektorisse). Seejärel tegin 15 kasvatamata ringi. Ning lõpuks ühe tugevdusrea.
Peaümbermõõdule 54-56cm kasutasin nr 2,5 heegelnõela ja pealael olevat lille kasvatasin 10. reani (jäi 19 sammast sektorisse). Seejärel tegin 14 kasvatamata ringi. Ning lõpuks ühe tugevdusrea.
Peaümbermõõdule 48cm kasutasin nr 2,5 heegelnõela ja pealael olevat lille kasvatasin 8. reani (jäi 15 sammast sektorisse). Seejärel tegin 14 kasvatamata ringi. Ning kaks satsi (nende vahele veel 1 kinnissilmuste rida ja 1 samba rida).

Piiga mütsi teeb eriliseks 2 rida satse!! ja rukkilill.